Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane ütles ERR-ile erakondade lähenemist eelarvepoliitikale kommenteerides, et käib teineteise valimislubadustega ülepakkumine ning eelarvedistsipliini eriti keegi ei järgi.

"Vaadates neid programme, siis majanduse ja eelarvepoliitika mõttes käib võistlus selle nimel, kes suudab teist parteid valimislubadustega üle pakkuda," lausus Varblane.

"Kusjuures kurb on see, et juba neid lubadusi pakkudes teatakse, et ega neid kõiki ellu viia ikka ei saa, aga lubada ikka võib. Ja ma arvan, et eelarve tasakaalu sõna vist peaaegu et ei esinegi seal. Parempoolsete programmis oli sellest kõige selgemalt juttu ja nemad ei olnud nii meeleheitlikud lubajad. Selles valguses on valijatel vaja olla kriitilise meelega ja mõelda selle peale, et kust ikkagi tuleb see raha, et need asjad kõik ära teha," ütles Varblane.

"Mida oleks oodanud nendest programmidest, on see, et näidata, millised on need tegevused, mis toovad majanduskasvu. Kui me oleme seisukohal, et maksudega ei mängita ja meie maksusid tõsta ja muuta ei taha, siis hea küll, aga mis on siis need suunad, mis tõepoolest toovadki kaasa ettevõtete tegevuskeskkonna paranemise, nende konkurentsivõime kasvu ja majanduskasvu?" küsis Varblane.

Soov säilitada kõrget elatustaset

Varblase sõnul näitab eelarvetasakaalu põhimõttest kaugenemine seda, et Eesti tahab käituda nagu hea sissetuleku tasemega riigid Lääne-Euroopas, olles samal ajal ise veel teel nende riikide taseme juurde.

Varblane lisas, et see on suur teema ka arenenud tööstusriikides ja Lääne-Euroopas.

"Inimesed tahavad ju heaoluühiskonda. Aga praegu on terve rida tegureid, mis ütlevad, et sellist heaolu taset nagu oli 20 aastat tagasi on praeguse rahvastiku vanuselise struktuuri ja kogu selle Aasia tõusu foonis väga raske Euroopas saavutada. Ja siis ongi mindud seda teed, et on pigem proovitud eelarvepuudujäägi ja võla kaudu säilitada samasugune elatustase," kommenteeris Varblane.

"Väga ohtlik on, kui me sama loogika järgi hakkame Eestis tegema, et võtame sisuliselt laenu selleks, et jooksvaid kulusid ära katta. Seda ei tohiks mingil juhul teha," lausus ta.

Suur puudujääk lükkus möödunud aastast tänavusse

Kommenteerides Eesti eelarvetasakaalu olukorda, ütles Varblane, et riik ei jõudnud paljusid möödunud aastal plaanitud kulutusi ära teha, mistõttu nihkusid kulutused käesolevasse aastasse.

"See tähendab, et neid eelarvepuudujäägi suuri numbreid hakkame nägema sellel ja järgmisel aastal ja need on ka strateegiasse niimoodi kirjutatud. Aga ma arvan, et väga hoiatuslik oli see, mis nüüd sügisel toimus, kui me nägime, missuguse hinnaga Eesti riik nüüd saab laene võtta. Ja ma väga loodan, et see siiski paneb natukene rohkem mõtlema selle üle, mismoodi me raha laename ja mis otstarbeks raha laename," ütles Varblane.

Rääkides veel eelarvetasakaalu põhimõtte hoidmisest, on Varblase sõnul selle mõistmine muutunud hägusamaks.

"Meile kogu aeg räägiti, sellist juttu, et kui on head ajad, siis tuleb eelarve ilusti hoida tasakaalus ja tekitada plussi ja kui on kehvad ajad, siis kulutame ja aitame inimesi ja aitame ettevõtteid. Tsüklite tasandamise loogika, mis on ju õige jutt. Aga alates aastatest 2015 ja 2016 edasi ei ole enam ühtegi head aastat. Ka väga headel aastatel, kus majandus kasvas kolm, neli protsenti ja isegi rohkem, siis me ei suutnud eelarvet tasakaalu viia. Ka siis oli väike miinus. Nii et mul on selline küsimus, et defineerime ära, mis on siis see hea aasta, millal me eelarvet puudujääki ei lase," ütles Varblane.

Vaadates sisse valimisprogrammidesse, siis ei välista erakonnad seal enamasti laenu võtmist. Samal ajal rõhutavad parteid vastutustundliku rahanduspoliitika vajalikkust.

Isamaa ei ütle laenu võtmisele ei

Isamaa kirjutab valimisprogrammis, et peab võimalikuks riigi võlakoormuse suurendamist eestluse elujõudu, majanduse konkurentsivõimet ja riigi kaitsevõimet kasvatavate investeeringute tegemiseks.

Isamaa seab oma valimisprogrammis eesmärgiks kolm protsenti ületava majanduse reaalkasvu.

Isamaa deklareerib, et on vastu uutele maksudele ja maksumäärade tõusule.

Isamaa lubab seista stabiilse euro eest, seada eesmärgiks, et tarbijahinnaindeksi kasv ei ületaks keskpikas perspektiivis kahte protsenti aastas ja seega rakendada eelarvepoliitikat, mis toetab inflatsioonieesmärgi saavutamist ja hoidmist.

Reformierakond lubab hoida eelarvetasakaalu, aga samas ei välista laenu võtmist

Reformierakond panustab valimisprogrammis tavapäraselt riigieelarve ja kohalike eelarvete pikaajalise tasakaalu põhimõttele. See on erakonna kinnitusel vajalik selleks, et tagada fiskaalne jätkusuutlikkus ja ohjata hinnatõusu.

"Riigil ja omavalitsustel peavad olema ajutiste kulutuste ja majandusolude olulise halvenemise puhuks reservid ja usaldusväärsus, mis võimaldab soodsatel tingimustel laenu võtta," seisab programmis.

"Laen ja reservide kasutamine on õigustatud ainult majandustsükli mõõna tasandamiseks ning kriisikuludeks," rõhutab erakond.

Programmis märgib erakond ka, et üldise maksukoormuse tõstmist tuleks vältida ning selle saavutamiseks viia läbi struktuurseid reforme.

Reformierakond lubab tavapärasest tugevama majanduskasvu korral kroonilises puudujäägis oleva riigieelarve viia tasakaalu nelja aastaga.

"Eelarvetulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata innovaatilise ja teadmismahuka majanduse abil ning tarkade kuluvalikute ja struktuursete reformidega," seisab Reformierakonna programmis.

Endine ettevõtlusminister Andres Sutt ütles ERR-ile, et erakond loodab eelarvetasakaalu nelja aastaga saavutada tugevast tööhõivest tuleva maksulaekumiste tõusu ja rohepöörde abil.

"Kui meil praegu on läbi ajaloo kõrgeim tööhõive, siis see kindlasti toetab ka majanduse kasvu ettepoole vaadates. Samamoodi avatus välisinvesteeringutele, rohereform. See kõik toetab majanduse struktuurset muutust, uute töökohtade loomist ja seeläbi me saame ka eelarve seisu uuesti korda," rääkis Sutt.

"Me räägime ka tööturu regulatsiooni kaasajastamisest, et tööturu erinevad vormid ei oleks kuidagi maksunduslikult diskrimineeritud," lausus Sutt.

Keskerakond kasutaks laenu nii investeeringuteks kui ka majanduse elavdamiseks

Keskerakond kirjutab oma valimisprogrammis, et Eesti rahanduspoliitikas tuleb kindlat ning stabiilset joont ning rahandusstrateegia peab olema jätkusuutlik.

"Riigivõlg tuleb hoida stabiilsena ning laenuraha tohib kasutada riiklikult olulisteks investeeringuteks ja majanduse elavdamiseks," seisab programmis.

Keskerakond peab vajalikuks toetada riigieelarve laiapõhjalist revideerimist, et vaadata üle riigi kulude optimaalne planeerimine. Samuti rakendada vähemalt 20 miljoni euro ulatuses kaasava riigieelarve põhimõtet.

Parempoolsed alustaks kärbetega ja lõpetaks laenamise

Parempoolsed lubavad astuda vastu "rahakülvile ja häälte ostmisele võlarahaga". "Algatame negatiivse lisaeelarve, et rookida riigieelarvest välja valimiste eel sinna sisse kirjutatud populism," seisab erakonna valimisprogrammis.

Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles ERR-ile, et see tähendab kärpeid, mis riigi rahanduse praegust seisu vaadates on möödapääsmatud.

"Peatame avaliku sektori paisutamise. Kasutame kriisi keskvalitsuse ametnikkonna kärpimiseks ning üleminekuks andmepõhisele riigihaldusele. Tagame korras rahanduse ja tasakaalus riigieelarve kui riigi rahandusliku iseseisvuse alussambad. Lõpetame riigi püsikulude katmiseks laenamise," lubavad Parempoolsed.

Sotsid: õhukese riigi aeg on ümber, vaja on maksureformi

Sotsiaaldemokraatide programmis seisab, et Eesti vajab innovatsiooni riigivalitsemises ning muudatusi Eesti maksusüsteemis.

"Õhukese riigi aeg on ümber. Eesti riigi püsimist, eesti keele ja kultuuri kestlikkust kiiresti muutuvas ning aina uusi riske esitavas maailmas ei saa üles ehitada laenurahale. Eesti vajab terviklikku ja tasakaalustatud uut maksusüsteemi, et tagada Eesti julgeolek, rahvastiku areng, sotsiaalsüsteemi toimimine, eestikeelse hariduse ja kultuuri kestlikkus ja Eesti looduse elurikkus," kirjutab erakond.

"Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et viia läbi ühiskondlikul kokkuleppel ning erapooletul majandusanalüüsil põhinev valitsemis- ja maksureform," seisab erakonna programmis.

Samas ei välista erakond laenu võtmist, kui pikaajaline jätkusuutlik eelarve tasakaal on tagatud.

Erakonna juhatuse liige Jevgeni Ossinovski ütles, et laenu võib võtta lühiajaliseks strateegilisteks julgeoleku- ja ka näiteks taristuinvesteeringuteks.

EKRE: eelarve miinusesse laskmine ei ole tabu

"Kui on küsimus, kas Eesti riigi eesmärk on tasakaalus eelarve või inimeste jõukus, siis inimeste jõukus on meie jaoks tähtsam. Kogu meie eelarve- ja maksupoliitika lähtub sellest, et majandus peab kasvama, mis tähendab, et me tahame tarbimismakse, keskkonnatasusid ja käibemaksu alandada," ütles EKRE esimees Martin Helme.

Helme ei välistanud, et rasketel aegadel võib eelarve miinusesse lasta.

"Eelarve- ja maksupoliitika on meil paindlikud. Me tahame makse alandada, selleks, et majandus hakkaks kasvama ja see iseenesest tooks meile maksulaekumisi juurde," selgitas ta.

Laenu võtaks EKRE Helme sõnul eelkõige neljarajaliste maanteede välja ehitamiseks, aga ka tuumajaama või põlevkivielektrijaama ehituseks, samuti julgeoleku parandamiseks.

EKRE lubab valimisprogrammis mitmeid kulukaid asju nagu näiteks tõsta peretoetusi, langetada diisli-, bensiini- ja gaasiaktsiisi Euroopa Liidu miinimumini, langetada ravimite ja toiduainete käibemaksu ning ehitada välja neljarajalised maanteed Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva.