"Parlamenti võivad valida kõik kodanikud, kes on saanud 18-aastaseks." Nii ütles president Alar Karis reedel aastapäevakõnes. Tegelikult on ligemale 1200 Eesti kodanikku, kellel selleks õigust pole.

Euroopas on vangidelt valimisõiguse äravõtmisel erinevaid lähenemisi ja paljudes riikides (Albaania, Aserbaidžaan, Horvaatia, Tšehhi, Taani, Soome, Iirimaa, Läti, Leedu, Makedoonia, Moldova, Monaco, Montenegro, Holland, Norra, Serbia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Šveits) pole mingeid piiranguid. Eestis ühelgi vanglatrellide taga istuval kohtu poolt lõplikult süüdi mõistetud inimesel valimiskasti juurde asja pole.

Justiistministeeriumis on kaalutud, et valimisõiguse äravõtmist võiks siduda kuriteo raskusastmega, kuid justiitsminister Lea Danilson-Järg ei poolda vangidele valimisõiguse andmist.

"See on põhimõtteliselt osa karistusest, mis on mõnes mõttes ka loogiline, et kui inimene ei austa seadusi, siis ei saa ta valida ka seda kogu, mis seadusi vastu võtab, ehk mina jääksin olemasoleva lahenduse juurde. Eks muidugi seda võib arutada, et kas midagi muuta, aga täna on see nii," sõnas Danilson-Järg.

Taasiseseisvunud Eestis on kaks vangi - Andrus Erik ja Romeo Kalda - võidelnud ringkonnakohtu otsusega välja loa osaleda 2015. aastal riigikogu valimistel. Riigikohtu arvates olid mõlema vangi süüteod nii rängad, et nende valimisõigus hiljem tühistati, kuid antud hääled jäid siiski kehtima. Küll leidis riigikohus, et vangide üldine hääletamisõiguse piirang on Eesti põhiseadusega vastuolus.

Õiguskantsleri hinnangul on lahendus riigikogu käes, sest täiendav põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus probleemi ei lahendaks, kuna seaduses puudu olevat ei saa kehtestada parlamendi asemel riigikohus.

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul on see teema, mille järgmine parlamendi koosseis peaks korda tegema.

"Täna oleme me paraku ühes paadis Venemaa ja Bulgaariaga ehk on viimane aeg see probleem lahendada," ütles Pikhof. Tema sõnul tuleks seda teha nii, et valimisõiguse andmisel arvestataks kuriteo raskust, iseloomu ja vangis viibimise aega.

Euroopa riikidest on vangide valimisõigust osaliselt piiranud Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Küpros, Prantsusmaa, Kreeka, Gruusia, Saksamaa, Island, Itaalia, Liechtenstein, Luksemburg, Malta, Poola, Rumeenia, Portugal, Slovakkia ja Ukraina.

Kui Eesti taasiseseisvumise järel oli üheks vangide mittehääletamise põhjuseks see, et noorel riigil oli seda keeruline korraldada, siis arenenud ühiskonnas on see argument ära langenud. Seda enam, et vanglad peavad ka praegu valimistega tegelema.

"Vanglas valimisi korraldada ei ole keeruline. Vastavalt riigikogu valimise seadusele on see meil korraldatud nii, et valimistel saavad osaleda täisealised Eesti Vabariigi kodanikud, kes ei ole süüdimõistva otsusega kuriteo eest karistust kandmas ehk me räägime vahistatutest, 48 tunniks kinnipeetutest ja arestialustest," rääkis Viru vangla direktor Marek Aas.

Vabariigi valimiskomisjoni esimees Oliver Kask tõdes, et kui mõni lühemat vanglakaristust kandev kinnipeetav esitab halduskohtule kaebuse tema valijate nimekirja mittekandmise peale, võib tekkida vajadus valimistulemuste kehtetuks tunnistamiseks ja kordushääletuse läbiviimiseks.

Autor tänab loo ettevalmistamisel Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudengit Kristian Taro.