Rahvastikuregister saadab jooksvalt valimiste infosüsteemi valijate nimekirja uuendusi. Viimase nädala jooksul tehtud uuendused ei jõudnud e-hääletamise alguseks valimiste infosüsteemist e-hääletamise süsteemi, teatas riigi valimisteenistus.

Esialgsetel andmetel puudutas see umbes 7500 muudatust rahvastikuregistris – sealhulgas elukohaandmed, nime muutmised ja vanusega seotud valimisõiguse andmed.

Nende hulka kuuluvaid valijaid, kes olid juba jõudnud hääle anda, oli riigi valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe sõnul 63.

"E-hääletamise süsteem ja valijarakendus töötavad. Ainus probleem, mis praegu on ilmnenud, on meie valijate nimekirja uuendustes. Kõik eelmise nädala uuendused ei ole e-hääletamise süsteemi jõudnud. Aga praeguseks peaksid need olema ka uuendatud," ütles Koitmäe ERR-ile.

Valijate nimekirjad fikseeritakse 30 päeva enne valimispäeva ehk tänavu toimus see 3. veebruaril. Koitmäe sõnul täiendatakse nimekirja siiski pidevalt just näiteks nime muutmise või ka valija surma korral. Valija ringkonna info ei tohiks enam muutuda, kuid on inimesi, kelle elukohateade oli esitatud õigeaegselt ehk 30 päeva varem ja ei jõudnud süsteemi.

"E-hääletada sai, aga kui inimese elukoht oli muutunud selliselt, et valimisringkond on muutunud, siis ta võis kuvada tema eelmise elukoha järgset valimisringkonda. Ma soovitaksin sel juhul hääletada kõigil uuesti," lisas Koitmäe.

Koitmäe sõnul juba antud hääled kehtetud ei ole, siiski peaksid inimesed andma oma hääle õiges valimisringkonnas.

Koitmäe rääkis, et e-hääletamine lõppeb laupäeval kell 20 ja e-häält saab muuta nii mitu korda, kui valija seda soovib. "Seda saab muuta ka pabersedeliga hääletades ja pabersedeliga hääletades saab seda veel muuta ka pühapäeval ehk valimispäeval kuni valimispäeva õhtuni välja," lausus Koitmäe.

"Paberhääletamisega on niimoodi, et kui see hääl on juba antud, siis see hääl läheb kas kasti või ümbrikusse ja seda enam muuta ei saa, sellepärast, et hääled on kastis anonüümsed ja sealt ei ole võimalik seda välja võtta," rääkis Koitmäe.

"Kell 12 algas eelhääletamine ja esmaspäevast neljapäevani saab siis valla-, linnakeskuste jaoskondades hääletada ka valija, kes soovib hääletada väljaspool elukohajärgset valimisringkonda. Ehk siis Tallinna valija saab hääletada Tartus Tallinna kandidaatide poolt ja vastupidi," ütles Koitmäe veel.

Valimisteenistuse kinnitusel valimisjaoskonnas hääletamist tõrge ei puuduta, sest jaoskonnad saavad valijate nimekirja otse valimiste infosüsteemist, kus on värske info olemas.

Tagasivaade e-hääletamisele

E-hääletamist kasutati esimest korda 2005. aasta kohalike omavalitsust volikogudevalimistel. Oma hääle andsid siis arvuti vahendusel 9317 inimest. Esimesed riigikogu valimised, kus sai e-hääletada, toimusid 2007. aastal ja selleks ajaks oli e-hääletajate arv juba kolmekordistunud.

Iga aastaga on e-hääletajate osakaal tõusnud. 2011. aasta riigikogu valimistel oli elektrooniliselt hääle andjaid üle 140 000. 2015. aastal üle 176 000 ja 2019. aastal üle 247 000.

Kui see trend jätkub, võib tänavu esimest korda hääletada arvuti vahendusel rohkem inimesi kui pabersedeliga. Viimastel kohalikel valimistel oli see vahekord veel üsna napilt pabersedelite kasuks - 587 000 hääletajast 273 000 valis e-hääletamise ehk elektrooniliselt hääletajaid oli 46,9 protsenti.

Naiste osakaal on elektrooniliselt hääletajate seas aasta-aastalt kasvanud. Viimastel kohalikel valimistel oli keskmine e-hääletaja 40. eluaastates naine. 54 protsenti e-häälte andjatest on naised ja 46 protsenti mehed.

2019. aasta riigikogu valimistel kogus kõige enam e-hääli Reformierakond, järgnesid EKRE, Isamaa, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.