Riik prognoosib energiahüvitiste kuluks 125 miljonit eurot

Riik prognoosib küttehooaja energiahüvitiste kuluks kokku 125 miljonit eurot, oktoobrist detsembrini maksti neid 55 miljonit eurot. Kuigi elektri ja gaasi hind on languses, valmistub riik jaanuarist märtsini maksma toetuseks veel 70 miljonit eurot.
Riik maksab sel küttehooajal ehk lõppenud aasta oktoobrist kuni tänavu märtsi lõpuni kodutarbijatele hüppeliselt kasvanud energiakuludega toime tulemiseks toetusi elektri-, gaasi- ja toasooja hinna kompenseerimiseks.
Meetmete kulud oktoobrist detsembrini olid ligikaudu 55 miljonit eurot ning kogu kütteperioodile prognoosib ministeerium 125 miljonit eurot.
Tegelik kulu sõltub siiski energiahindade tasemest ning lepingute muutusest ja järgnevate kuude tarbimismahtudest.
Elektrihinna leevendamisele kulus oktoobrist detsembrini 30,6 miljonit
Suurim kulu läheb elektrienergia kompensatsioonile, aasta viimase kolme kuuga maksti seda kokku koos käibemaksuga 30,6 miljonit eurot. Jaanuarist märtsini prognoosib majandusministeerium, et elektrimeetmetele võib kuluda veel 35,3 miljonit eurot.
Elektrihinna leevendamiseks kompenseeritakse kodutarbijatele hinnast üle 80 euro megavatt-tunnist käibemaksuta kuni 50 eurot megavatt-tunnist. Keskmise kodutarbija jaoks väheneb elektri lõpphind majandusministeeriumi hinnangul 21 protsenti.
Elektri kodutarbijale kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab kaheksa senti kilovatt-tunni (kWh) kohta, kuni viis senti/kWh.
Hüvitise saajate hulka kuuluvad ka elektri universaalteenuse tarbijad. Kuna universaalteenuse hind on kõrgem kui hüvitisele seatud piir ehk kaheksa senti/kWh, siis said ka universaalteenuse kliendid elektrimüüjalt automaatselt hüvitist 5 senti/kWh.
Elektri börsihind on uuel aastal aga langema hakanud ning kui detsembris oli see keskmiselt 26 senti/kWh, siis möödunud nädalal 10,4 senti, millele lisanduvad käibemaks ja ettevõtja marginaal.
Gaasi hind on langenud alla toetuse taseme
Gaasi kodutarbijale kompenseerib riik 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni kohta ehk 0,7744 eurot kuupmeeter. Maksimaalselt kompenseeritakse kuni 2,6 MWh ehk 251,7 kuupmeetrit. See piir on välja arvestatud kui keskmise eramu kuine gaasitarbimine.
Aasta lõpu viimase kolme kuuga kompenseeriti gaasi hinnatõusu 13,2 miljoni euro eest. Aasta esimese kolme kuu prognoosi kohaselt arvestab riik gaasitoetuse kuludeks veel 18,2 miljonit eurot.
Ka gaasi hind on langema hakanud ning veebruaris langetas Eesti Gaas koduklientidele hinna 0,84 eurole kuupmeetrist koos käibemaksuga, mis jääb alla kompensatsioonitaseme. Börsil kaubeldakse maagaasi tulevikutehingutega hinnaga alla 50 euro megavatt-tunnist.
Märtsist langetab Eesti Gaas kodutarbijate hinna 0,73 eurole kuupmeetrist koos käibemaksuga.
Kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasile käibemaksu arvestamata 80 eurot megavatt-tunnist ületav kulu 80 protsendi ulatuses.
Oktoobrist detsembrini kujunes kaugkütte kompensatsiooniks 10,9 miljonit eurot, prognoosi järgi lisandub jaanuarist märtsini sellele koos käibemaksuga 16,2 miljonit eurot.
Toimetaja: Barbara Oja