Septembris oli börsielektri keskmine hind Eestis 74,85 eurot megavatt-tunnist, võrreldes mullusega ja tunamullusega (vastavalt 81,12 ja 84,15 eurot) oli see madalam. Päevade võrdluses oli hind ebastabiilne: odavaimatel päevadel jäi päeva keskmine alla 10 euro, kallimatel aga üle 150 euro megavatt-tunnist.

Hindade suure kõikumise põhjus olid näiteks mitmed suuremad hooldustööd elektrisüsteemis, mis on aastate lõikes olnud septembris tavapärased, ütles ERR-ile Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu.

"Sel aastal langesid septembrisse nii (Rootsi-Leedu vahelise) NordBalti ühenduse kui ka mitme Soome tuumajaama hooldused. Seetõttu on ka elektrisüsteem natuke rohkem pinges. Kui tuult on ka parasjagu turul vähe, võivad hinnad kiiresti väga kõrgele tõusta. Tuulistel ja päikselistel tundidel on olukord vastupidine ning elektri hind võib olla väga madal," lausus Nõu.

Kõikuvad hinnad olid suuresti mõjutatud regiooni tuuleoludest, ütles ERR-ile Enefiti juhatuse liige Tiit Hõbejõgi.

"Ligikaudu 50 protsenti Baltimaade septembri tarbimisest kattis kohalik tuule- ja päikeseenergia. Seetõttu on hinnad olnud ka tuulise ja päikselise ilma korral väga madalad, nende puudumisel aga pigem kõrged," lausus ta.

Hinnalangus võrreldes eelmiste septembritega ei tulnud ainult soojast ilmast, vaid ka uutest taastuvenergiavõimsustest ja salvestusest, ütlesid nii Nõu kui ka Hõbejõgi.

"Aastaga on Baltimaades märgatavalt kasvanud tuuleenergia tootmine, eriti Leedus, samuti on lisandunud päikeseparke. Lisaks töötab elektrisüsteemis juba märkimisväärne kogus akusid, mis aitavad kallimate ja odavamate tundide hinnavahet vähendada ning mõjutavad ka päev-ette turu hinnataset," lausus Nõu.

"Tuuleenergia positiivset mõju nägime ka septembris, kus elektrihind püsis tänu headele tuuleoludele soodsam kui mullu, vaatamata tõusnud gaasihinnale ja madalatele veevarudele Põhjamaades," ütles Hõbejõgi.

Oktoobri hind sõltub ilmast ja gaasiturust

Mida sügavamale sügistalve, seda vähem on päikest ja seda rohkem sõltub odav hind tuulest, kuna madala veetaseme tõttu on madal ka piirkonna hüdroenergia osakaal.

Mullu oktoobris oli elektri keskmine börsihind Eestis 90 eurot megavatt-tunnist. Kuigi hulgiturg hinnastab praegu oktoobrit 10 kuni 15 protsenti kallimalt eelmise aasta oktoobrist, siis ei tähenda see kindlalt, et elektri hind nii ka käitub, ütles Nõu.

"See on turu tänane prognoos, kuid muutujaid on palju. Väga suur roll on ilmal ja gaasituru edasisel liikumisel. Seetõttu ei oleks üllatav ka olukord, kus oktoobri tegelik keskmine elektrihind kujuneb Eestis lõpuks 2025. aasta oktoobrist madalamaks," lausus ta.

Hõbejõgi märkis, et gaasi hinnast oluliselt suurem mõju elektri hinnale on ilmastikuoludel ning ühendusvõimsustel.

"Kui soodsad tuuleolud jätkuvad, aitab kasvanud taastuvenergia tootmine hindu madalamal hoida kui mullu. Kui kohalik taastuvenergiatoodang on madal ja näiteks impordivõimalused ka samal ajal piiratud, siis tõusevad hinnad jätkuvalt kõrgema gaasihinna tõttu mullusest tõenäoliselt kõrgemale," lausus ta.

Oktoobris hakkab võimenduma septembris tekkinud muster: taastuvenergia tootmise madalhetki tuleb katta impordi või kohalike fossiilkütustel põhinevate jaamadega. Kuivõrd päikest on aina vähem, on põlevkivi- ja gaasijaamadel hinnakujundusel eriti suur roll.

"Sellistel hetkedel näeme juba talvele omaseid hinnatippe. Päikeseenergia vähenemise ja küttehooajast tingitud tarbimise kasvu tõttu on sellised hinnatipud üha sagedasemad," ütles Hõbejõgi.

Gaasi hind on Euroopas septembri lõpu seisuga pea sama, mis augusti lõpus ehk veidi üle 70 euro megavatt-tunnist, kuid oluline on pigem see, mis toimus septembri jooksul ning mismoodi hakkab gaasi hind liikuma oktoobris. Septembri keskpaigas kerkis gaasi hind Hollandi gaasibörsil TTF üle 82 euro ning langes siis paari nädalaga 70 euro lähedale.

Gaasivarude seis on võrreldes kuu aja taguse ajaga Euroopas veidi paranenud: Euroopa Liidu keskmine on 71,3 protsenti (augustis 65) ja Saksamaal, kes on varude kogumisega enim hädas olnud, 57,7 protsenti (augustis 53).

Ajaloolises võrdluses on Euroopa Liidu gaasivaru septembri lõpu seisuga aga üsna väike: viimase viie aasta keskmine gaasivaru on Euroopas samal ajal olnud 87 protsenti.

Soome energiajuht: hindade volatiilsus on elektrituru jaoks parim asi

See, et elektri hind käib üles-alla, pole kõigi arvates halb asi. Soome energiaettevõtteid ühendava Finnish Energy (Energiateollisuus ry) juht Jukka Leskela ütles hiljuti, et elektrihinna suur volatiilsus on parim asi, mis elektrisüsteemiga on juhtunud.

"Kui meil poleks sellist hinnavolatiilsust, siis ei oleks meil ka turupõhiseid lahendusi, mis tooksid puhtama energia ja konkurentsivõimelised hinnad," lausus Leskela.

Kõrgete ja kõikuvate hindade tingimustes on kõige olulisem säilitada rahu ja jätkata investeerimisega uutesse ja puhtamatesse tootmisvõimsustesse, lisas ta.

Leskela hoiatas, et riigid ei läheks seda teed, et hakkavad kõrget elektrihinda ja volatiilsust lahendama poliitilise sekkumisega turule. "Turg töötab iseenesest väga hästi. Ärge soperdage turgu, sest kui te seda teete, rikute te investeeringud ja teete täiesti valet asja," lausus ta.

Nõu märkis Leskela mõtete kohta, et pigem loob hindade suur volatiilsus turul soodsad tingimused akudele, kuna odavatel tundidel on võimalik energiat salvestada ning siis müüa seda kallitel tundidel.

Hõbejõgi sõnul suurendab taastuvenergia lisandumine paratamatult hindade volatiilsust ning tootjate jaoks täidab suurem volatiilsus väga olulist turgu tasakaalustavat rolli: läbi selle annab turg sisendi, millist tootmisvõimsust on turule lisaks tarvis (näiteks tuuleenergia ja juhitavad võimsused, sealhulgas akud) ning milliste võimsuste lisamine turule ei loo enam süsteemi vaates olulist lisandväärtust (näiteks eraldiseisvad päikesepaneelid).

Valitsus arutab kõrge energiahinna leevendamise võimalust

ERR kirjutas augustis, et eesootav talv tõotab tulla suurte hüpetega elektrihinnas. Kuivõrd poliitiline olukord maailmas pole muutunud, on samaks jäänud ka prognoosid ning ka valitsus on asja arutamas.

Energeetikaminister Erkki Keldo teatas sel nädalal, et tutvustab neljapäeval valitsuskabinetile energiaturu olukorda ja eeloleva talve hinnariske ning võimalusi väga kõrge energiahinna mõju leevendamiseks kodutarbijatele.

Valitsuskabinetile esitatav ülevaade käsitleb võimalikke meetmeid juhuks, kui energiahinnad tõusevad väga kõrgele. Ülevaate esitamine ei tähenda veel toetuste rakendamise otsust: meetmete vajadus, tingimused ja rahastamine tuleb otsustada eraldi, märkis kliimaministeerium.

"Enne talve peavad meil olema võimalused teada ja läbi mõeldud, et saaksime vajalikul hetkel kiiresti reageerida. Valmistumine ei tähenda, et kõrged hinnad kindlasti tulevad, vaid et meil on tegevusplaan ka keerulisema olukorra jaoks," ütles Keldo.

Nõu nimetas valitsuse plaani positiivseks sammuks, kuid hoiatas, et läbi mõtlemata meetmed võivad moonutada turgu.

"Selle meetme kujundamisel peab vaatama ka seda, kuidas see mõjutab üldist turuloogikat ning tarbijakäitumist. Oluline on, et võimalik lahendus ei moonutaks konkurentsi vabal elektriturul," märkis ta.

Hõbejõgi aga ütles, et reeglina pole riigipoolne turule sekkumine häid tulemusi andnud.

"Küll aga saab riik vajaduse korral kaaluda meetmeid, mis aitavad leevendada võimalike kõrgete energiahindade mõju kõige haavatavamatele tarbijatele, ilma turu toimimist otseselt moonutamata," ütles ta.

Kas riigipoolse sekkumise vajadus tekib, sõltub väga palju talve ilmaoludest.

"Vihmane sügis võib parandada põhjamaade veeseisu. Tuuline talv suurendab taastuvenergia tootmist. Soojemad talvekuud vähendaksid energiatarbimist. Kõik see tähendaks, et kalli gaasienergia järele oleks nõudlus väiksem. Samas, kui tuul peaks ka sel talvel vaibuma ja saabuma krõbedad külmakraadid, näeme tõenäoliselt veelgi kõrgemaid hindu kui tänavu aasta alguses," kirjeldas Hõbejõgi.