Kolmapäevaõhtuse peaministrikandidaatide suure debati eel vaagisid Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse ekspert Külli Taro, tööandjate keskliidu volikogu liige ja tippjuht Kai Realo, teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ja juhtimiskoolitaja Toomas Tamsar kriitilise tähtsusega küsimusi, millega uus riigikogu ja valitsus tegelema peavad.

Stuudios on Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse ekspert Külli Taro, tööandjate keskliidu volikogu liige ja tippjuht Kai Realo, teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ja juhtimiskoolitaja Toomas Tamsar.

Soomerele on oluline, et kandidaatidel oleks visioon, kuidas võetud eesmärke ellu viia. Taro nentis, et paljudest programmidest loeb ta välja asju, mis on juba ellu viidud - näiteks avaliku sektori tippjuhtidel tähtajalised lepingud. "Minu ootused olid kõrgemad poliitika sisu osas, kui ma leidsin sealt," üles Taro.

Realo ütles, et lubadused, mis enam pole ajakohased, võiksid minna ajaloo prügikasti. "Need programmid on ajast ja arust, need peaksid olema selgemad - mis on need üksikud asjad, mida see erakond kavatseb ellu viia. Jõulisi seiskohti, mis erakondi eristaks, ei ole," sõnas Realo. "Sellel aastal on kõik peamised lubadused ümber julgeoleku ja energeetika, see on põhjendatud, aga see ei saa olla ainus. Need on nagu hügieenifaktor, aga muu ei tulnud esile," sõnas Realo.

Taro hinnangul ei kõla programmides piisavalt avatuse ja suletuse teema, ühiskonna sidususe teema, samuti usaldus riigi vastu pole teema. "Meil pole usaldusega halvasti, aga meil on suurem osa teistega võrreldes neid, kes ei oska öelda," sõnas Taro.

Realo märkis, et riik peaks aitama kodanikel asjadest aru saada. "Kui räägime rohepöördest, sotsiaalsete gruppide tolereerimisest - seal on suur roll ka riigil," ütles ta.

Tamsar märkis, et peaministrikandidaatidel pole vaja välja tuua rohkem ideid, sest neid on niigi palju. "Programmides on selgelt Eesti 200 selgelt defineeritud viis prioriteeti. Kui juhil on sadu tähtsaid asju laual, siis see tähendab, et tal pole ühtegi prioriteeti," lausus Tamsar. "Meil pole süsteemset käsitlust demograafiast ja riigireform on laual ära kukkunud. Näiteks tööturg - aastal 2040 on meil kaks töötavat inimest ühe pensionäri kohta - meie kulud kasvad ja tööjõuturg vajab inimesi, aga sellega me ei tegele. Mõnikord on meil suur probleem, mis on konkreetselt mõõdetav, aga sellega me ei tegele," sõnas Tamsar.

Ka Realo hinnangul tuleb hakata mõtlema pikematele otsustustele. "Ma saan aru, et see keeruline, sest maailm läheb järjest kompleksemaks, aga sellele tuleb keskenduda. Võibolla peame teadmiseks võtma, et Eesti riigil inimtööjõu abil polegi rohkem lahendusi: me peame mõtlema, kuidas kõike digitaliseerida ja automatiseerida. Me peame tegema ka igavat innovatsiooni, mitte ainult start up'e. Peame mõtlema lahendustele, mida on võimalik skaleerida, näiteks me peaksime kõik korduvkasutatavad kohvitopsid standardiseerima. Kui räägime revolutsioonist, mitte evolutsioonist, siis on põhjendatud kaaluda riigi suuremat rolli," rääkis Realo. Taro lisas, et kui lepime kokku standardid, siis on innovatsiooni palju lihtsam teha - see on riigi roll, mida me pole teadvustanud.

Tamsar nentis, et oleme maailma konkurentsivõime edetabelites arenenud riikide hulgas viimase pulga peal välistööjõu kättesaadavuse osas. Taro lisas, et meile pakutakse peretoetusi, kuigi on teada, et see meid demograafilisest kriisist välja ei too. "Tööjõupuudus on probleem, mis ei lähe üle," sõnas ta. 

Realo hinnangul kasinus hetkel poliitikas ei võida, selle vabanduseks on kriisid. "Lubadusi on korralikult antud ja mingi osa neist tuleb ka ellu viia," ütles Realo.

Taro nentis, et meie laenukoormus on madal, aga küsimus pole selles, kui palju laenata, vaid mida me selle rahaga teeme. "Siin pole mul head tunnet, sest me kasvatame miinust jookvate kulude katmiseks," lisas ta.

Realo sõnas, et rohepööre on protsess, mida pole võimalik peatada. "See tabab meid nagu terasrong, me oleme rääkinud Euroopa Liidu aruandlusest, mis on tuhat lehekülge, aga meil on andmete esitamine puudulik. Kui juba täna on inimesed ärevil, et nad peavad hakkama biojäätmeid koguma, siis mis saab siis, kui nad saavad teada, mis meid veel ees ootab?" sõnas Realo. "Rohepööret on Eestis väga kitsalt vaadatud, sest me pole adunud, et meil tuleb hakata tulevikus midagi põhimõtteliselt teisiti tegema," ütles ta.

"Meil on koalitsioonivalitsused, ja küsimused on selles, kas suudetakse kokku leppida. Targad peaministrid on käitunud nii, et kõik partnerid võidavad. Neil erakondadel peab olema aga ka võimalus säilitada oma nägu," ütles Taro.