Loomaarstide Ühingu president Madis Leivits ütles, et puudus on vähemalt sajast kui mitte rohkemast veterinaararstist. Ta lisas, et praegu on viiendik veterinaaridest üle 60 aasta vanad.

"Põllumajandus- ja toiduamet, kes on üheks suurimaks loomaarstide palkajaks – on see siis heaolu kontroll või toiduohutuse kontroll – nemad näevad, et neil oleks lähima 10 aasta jooksul igal aastal vaja vähemalt 10 loomaarsti. Lihtsalt katmaks enda pensioneeruvate loomaarstide osakaalu," rääkis Leivits.

Teine murekoht on veterinaariahariduse Eestis omandanud, aga välismaale tööle läinud inimesed.

"Meie veterinaararstide registris on tegelikult inimesed tihtipeale aktiivsete loomaarstidena kohapeal arvel, kuigi neid tegelikult ei ole. On umbes 10 protsenti registris olevatest loomaarstidest, kes võiks Eestis tööd teha, aga neid lihtsalt füüsiliselt pole siin," kirjeldas Leivits.

Kuna loomaarstile on nõuded Euroopa Liidus samad, siis selle eriala inimestel on võimalik asuda tööle ka näiteks Soomes, Rootsis või Norras, selgitas Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats.

Tiirats lisas, et ülikooli lõpetajad suunduvad välismaale ka spetsialiseeruma ja võib juhtuda, et tagasi kodumaale enam ei tulda.

Samas ütleb Leivits, et tung minna välismaale on viimaste aastatega vähenenud.

"Analoogselt arstide ja õdedega, see oli viis aastat või rohkem tagasi, kus tõesti väga suur osa meie eestikeelsetest lõpetajatest läksid Soome ja ka teistesse riikidesse. Kuna nii-öelda põud on kergitanud ka loomaarstide teenistusi, siis väljaränne nüüd nii suur enam ei ole. Aga me oleme vahepeal kaotanud ühe või kaks generatsiooni loomaarste, kes on läinud ja kes tõenäoliselt enam ka tagasi ei tule," rääkis Leivits.

Praegu võetakse aastas Maaülikooli eestikeelsele veterinaaria erialale vastu 34 tudengit, kellest viimastel aastatel on lõpetanud alla 20. Leivitsi hinnangul võiks lõpetajaid olla aastas 40-50. Temaga nõustub ka Tiirats, kes lisas, et kuna vajadus loomaarstide järele on aastatega kasvanud, tuleks õppekohti veterinaaria erialale teha juurde kohe.

"Kui mõelda, et loomaarstiõpe kestab kuus aastat, siis esimesed leevendused-tulemused võiksid alles näha olla pikas perspektiivis. See on ülimalt strateegiline otsus," ütles Tiirats.