Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi juht Henrik Hololei on sattunud kriitikatulva alla, sest lendas mitmel korral Katari vahet äriklassis sealse valitsuse kulu ja kirjadega. Politico kirjutas hiljuti, et Hololei otsustas ise, et Katari valitsuse pakutud tasuta lennupiletite võtmisel pole huvide konflikti. 

Euroopa ombudsman Emily O'Reilly hakkas uurima Euroopa Komisjoni ametnike lennureise, mille eest tasusid ettevõtted ja välisriigi valitsused. Komisjon muudab ka Hololeid puudutava skandaali tõttu reegleid. Edaspidi ei saa komisjoni kõrgemad ametnikud enam iseenda huvide konflikte hinnata.

Politico tõi neljapäeval välja aga veel ühe tõsiasja, Hololei pole oma Katarilt saadud reise deklareerinud. 

Politico vaatas üle nimekirja, kuid sealt puudusid Doha reisid, mille eest maksis Katar ja Qatar Airwaysiga seotud organisatsioonid. Euroopa Parlamendi saadikud uurisid samuti transpordivolinik Adina Valeanilt, kas nende kohtumiste deklareerimata jätmine rikkus ametnike ja organisatsioonide vaheliste kohtumiste teabe avaldamise reegleid. 

Komisjon kommenteeris olukorda ka Politicole. Komisjoni teatel sisaldab koosolekute nimekiri mitu kahepoolset kohtumist, millest Hololei võttis 2019. aasta novembris osa ühe sellise reisi ajal. 

"2021. aasta novembris peetud koosolekud, oleks tulnud samuti lisada tema ametlikku koosolekute nimekirja. Need lisatakse sinna tagasiulatuvalt," teatas komisjoni pressiesindaja.

Politico kirjutab, et endiselt pole märkigi 2017. aasta kohtumistest Kataris, kui lennud maksis kinni Katar. 

Politico andmetel lendas Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi eestlasest peadirektor Hololei aastatel 2015-2021 üheksa korda Katari riigile kuuluva lennufirma Qatar Airways lennukite äriklassis. Kuus neist lendudest toimusid ajal, kui peeti läbirääkimisi Qatar Airwaysi Euroopa Liidu turule lubamise üle ning neljal juhul maksis lendude eest kas Katari valitsus või sellega seotud isikud.

2021. aasta oktoobris Katariga sõlmitud lennunduslepinguga sai Qatar Airways õiguse lennata enamikusse Euroopa Liidu lennujaamadesse, millega avanes firmale 450 miljoni inimese suurune turg. Vastutasuna said EL-i lennufirmad ligipääsu kolme miljoni inimesega Katari turule ning Doha lennuväljale, mis on strateegiliselt tähtis sõlmpunkt Euroopa ja Aasia vaheliste lendude korraldamisel.