2021. aastal ja 2022. aasta alguses kaotas raha väärtust, sõltumata kas see oli investeeritud aktsiatesse või hoiti raha hoiustel, tõdes Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Sellele eelneval kümnel aastal aktsiad kasvasid, kuid hoiustel raha ostujõud vähenes. Nüüd maksavad pangad taas hoiustelt intressi ning hoiustamine tasub ära.

"15 aastat ei ole seda olnud, et terve põlvkond on üles kasvanud ilma tähtajalise hoiuseta. Tähtajaline hoius on tagasi," ütles Uusküla.

Sellega nõustus Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. Kuigi hinnad on endiselt kõrged ning aastases võrdluses inflatsioon suur, on hiljuti hinnatõus raugenud.

"Viimase poolaastaga on hinnad tõusnud tänu energiahindade odavnemisele ainult 1-2 protsenti. Kui sinna kõrvale panna hoiuselt saadud 2-3 intressimäära, siis enam nii hull ei olegi. Peaaegu, et katab selle inflatsiooni ära," sõnas Raudsaar.

Ta lisas, et tähtajaliste hoiuste intressimäärad on Eestis ühed Euroala kõrgemad.

"Kuna Eestis on rida selliseid väikeseid pankasid, kes tahavad kiirelt kasvada, kelle laenuportfell on kasvanud viimasel ajal kiiremini kui hoiused, siis neil on vajadus ligi meelitada uusi hoiuseid. Seetõttu on intressimäärad ka üles liikunud," märkis Raudsaar.

Euroopa Keskpanga intressimäärade tõusud on teinud Eesti pankadel endil laenamise kalliks.

"Nad ei saa kuskilt odavamalt ka seda raha kui hoiustajatelt."

Hoiustamise kasuks räägib ka tõik, et aktsiaturgudel ei lähe viimastel aastatel kuigi hästi, märkis Lenno Uusküla.

"2021. aastal investeeritud – tõenäoliselt on see portfell enamvähem sama, kui oleks lihtsalt hoidnud kontol raha."

Uusküla rõhutas samas, et vaid ühele finantstootele keskendumine ei ole mõistlik. Raudsaar lisas, et pikas perspektiivis aktsiad kasvavad tõenäoliselt ikka kiiremini, kuid aktsiatega kaasneb ka suurem risk.

"Kui tõesti inimene tahab olla kindel, et raha väärtus ei vähene, siis tähtajaline hoius on hea võimalus," sõnas ta.