Eesti Panga presidendi ja Euroopa Keskpanga nõukogu liikme Madis Mülleri sõnul on Euroopa Keskpanga prioriteet hinnatõusu taltsutamine ja pangandussektori stabiilsuse tagamiseks on teised tööriistad.

Kui neljapäevane intressitõus oli sisuliselt välja hõigatud juba eelmisel keskpanga istungil, siis nüüd uut intressitõusu paika ei pandud.

"Üks, mis oli seekord erinev eelmisest Euroopa Keskpanga istungist, oli see, et me enam ei söandanud ettevaadates öelda, kas ja kui palju järgmistel istungitel täpselt intressimäärasid võiks veel tõsta. Eks ka see ärevus finantsturgudel loob ebakindlust, kuidas need intressimäärad juba on mõjunud," ütles Müller.

Kuue kuu euribor, mis tavaliselt järgib intressimäärade liikumist, on viimastel päevadel hoopis langenud, vajudes neljapäeval alla kolme protsendi taset.

"Eks need euribori intressimäärad ka sisaldavad endas turu ootusi sellele, kuidas keskpank võib lähemal ajal oma otsuseid langetada. Kuivõrd viimase nädala jooksul on ebakindlust ja arvamusi rohkem olnud, eks see on väljendunud ka selles, et euribori intressimäär on pisut kõikunud vahepeal, tulnud madalamale. Nüüd, pärast eilset otsust ju ta taas kerkib natuke," selgitas Müller.

"Turu ootused on muutunud just seoses panganduskriisiga ja kuigi turud ei olnud väga üllatunud sellest, et Euroopa Keskpank poole protsendipunkti võrra siiski intresse tõstis, siis tuleviku intressiootused on need, mis on tegelikult mõjutamas euribori. Ehk siis teatud arusaam on turul, et see intressitõus võis olla selle tsükli viimane," rääkis SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Mülleri arvates on euriboril praegu siiski veel pisut tõusuruumi, kuid Koppeli sõnul väljendavad tulevikutehingud usku, et intressid võivad minna allapoole, kui panganduskriis peaks süvenema.

Kui veel nädal-paar tagasi ennustati septembriks neljaprotsendilist euribori, siis nüüd on ootused madalamal.

"Me räägime ikka väga palju, et kolmest kõrgemast rääkida ei taheta. See on ilmselge mõju, mis on sellel panganduskriisil olnud," ütles Koppel.