Tartu linnas on lepingud lume- ja libedustõrjeks üles ehitatud nii, et linn ostab töövõtjatelt teatud seisunditaset. Ehk libedustõrjet või lume sahkamist tänaval teevad lepingupartnerid täpselt nii palju, et oleks tagatud kokkulepitud tänavate- ja teede olukord. Ainuke muutuv komponent seesugustes lepingutes on lume äravedu. Praeguseks on ülikoolilinnas planeeritust kolm korda suuremas koguses lund ära veetud.

"Me oleme näiteks sellise pikaajalise keskmise baasil oma lepingutes ette näinud, et lume äravedu talve jooksul võiks olla kuskil suurusjärgus 13 000 kuupmeetrit, aga tegelikult sellel talvel on olnud circa 40 000 kuupmeetrit rohkem lume äravedamist tänaseks," ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm.

See, et äraveetava lume kuupmeetrid on mitmekordselt n-ö lõhki, tähendab linnale lisakulu ca 200 000 euro ulatuses, lisas Tamm.

"Kui on vaja tänavatelt lund teisaldada, siis kui ületatakse seda mahtu, mis on lepingus ette nähtud, ehk nagu ma ütlesin, et meil kahe piirkonna peale on see kokku 13 000 kuupmeetrit, et seda ületav maht tuleb eraldi finantseerida töövõtjatele."

Liigne lumi ladustatakse Tartu linnas praegu kas Arhitekti tänava äärde või Tartu vangla kõrval olevale alale. Viimasesse kohta saavad lund ära viia ka kõik soovijad. Ka Tartu külje all asuvas Kambja vallas on rohke lumi endaga palju tööd kaasa toonud. Nii sel kui möödunud aastal on vald planeerinud talihoolduseks ligi 370 000 eurot. Eelmisel aastal kulus kokku tegelikult ligi 500 000 eurot ja tundub, et ka sel aastal ülekulu tekib, ütles Kambja abivallavanem Triin Nõmmistu.

"Me püüame sellised ülekulud siis ümber planeerida, kas lisaeelarvega või katame muudest maanteetranspordi või üldise korrashoiu rea pealt," märkis Nõmmistu.

Nõmmistu sõnul on võrreldes Tartu linnaga vallas lume teisaldamisega lood veidi keerulisemad, sest kogu aur kulub praegu teede- ja tänavate puhtana hoidmisele.

"Me oleme üsna järje peal oma lumehooldustega küll, aga väljapool asuvad teed, näiteks Laane küla, on meil selline probleemne olnud ja siin Kambja poole peal ka, et kui tuiskab ikkagi sisuliselt tunni ajaga uuesti selle tee täis, siis on olnud rahulolematust. Aga meil on kõik masinad, mis vähegi üldse olemas on, kogu aeg välja olnud ja lisaks veel allhangete korras põllumehed samuti nagu alati, et selles mõttes masinad kuskil seista pole saanud."

Elva abivallavanem Kristjan Vilu ütles kirjalikus kommentaaris aga, et aasta esimesel kuul sadas vallas vähe ning see kulude kasvu kaasa ei toonud. Küll aga oli seevastu lumerohke veebruar, aga kõiki arveid pole eelmise kuu eest veel laekunud ja seetõttu pole vallal praegu ka täit ülevaadet hetkeseisust ning võrdlusest eelmise aastaga.