Kliimaametnik: EP-s kinnitatud kokkulepped sobivad Eestile
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok ütles ERR-ile, et teisipäeval Euroopa Parlamendis lõpliku heakskiidu saanud jõupingutuste jagamise määruse ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse tingimused vastavad Eesti positsioonidele ning neid on algsetest ettepanekutest isegi mõnevõrra soodsamaks tehtud.
"Liikmesriikidele seatud eesmärgid on jäänud [algse ettepanekuga] sarnaseks, lisaks on siin Eestile tulnud pehmendusi erinevates valdkondades, et võtta arvesse erinevaid olusid ja Eesti spetsiifikat. Meie jaoks eesmärgid võrreldes esialgselt kokku lepituga karmimaks läinud ei ole, pigem pehmemaks ja need vastavad nendele eesmärkidele, millega me läbirääkimistele läksime," ütles Ristkok.
Euroopa Parlament kinnitas teisipäeval Strasbourgis peetud plenaaristungil kolm kliimamuutuste vastu suunatud algatust. Parlament kiitis heaks jõupingutuste jagamise määruse muutmise, millega karmistatakse liikmesriikidele kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke ning suurendas maakasutus- ja metsandussektorile (LULUCF) seatud CO2 sidumise eesmärki. Mõlemad vajavad jõustumiseks veel ainult liikmesriikide nõukogu lõplikku heakskiitu. Hoonete energiatõhususe direktiivi muutmise suhtes kinnitas parlament positsioonid, mille alusel hakkavad parlamendi esindajad Euroopa Liidu Nõukoguga direktiivi muutmise üle läbi rääkima.
Ristkoki sõnul on nüüd Eesti jaoks vastuvõetav ka LULUCF-i määrus, mis on varasemalt palju tähelepanu pälvinud. "See eesmärk on suhtarv, mis arvutatakse samade reeglite põhjal kõikidele liikmesriikidele ja see tugineb võrdlusaastatele. Meie eesmärk pannakse paika aastate 2016-2018 aastakeskmise põhjal ja sinna tuleb natuke lisada sidumisvõimekust. Selle eesmärgiga me saame kaasa minna ja lisaks on sellele tulnud juurde erinevaid paindlikkusi, mis võtavad paremini arvesse ka seda, mis on Eesti spetsiifika," rääkis keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja.
Samuti on tema sõnul läbirääkimiste käigus lisatud võimalusi mängida ümber tegevusi kahe määruse alla jäävate valdkondade vahel: "Kui vaatame maakasutuse valdkonda ja jõupingutuste jagamise valdkonda, siis nende vahel on ka paindlikkust, ehk me saame riigisiseselt päris suuresti suunata seda, kuidas me täpselt tahame saavutada need eesmärgid. Need autelud on kindlasti vaja veel pidada ja vaadata, milliste poliitikate ja meetmetega me oma eesmärkideni jõuame."
Samas on tegemist siiski n-ö ühendatud anumate süsteemiga, mis tähendab, et kui ühes valdkonnas teha kliimaeesmärkide jaoks vähem, siis mujal tuleb panustada rohkem.
"Me saame tõesti suunata seda, mis ajal ja millises valdkonnas me mingisugust panust tahame teha. Jõupingutuste jagamise määruse valdkonnad on päris laiad – sinna alla kuulub nii põllumajandus, jäätmemajandus, transport, samuti väike-energeetika, kus on meil osaliselt ka hoonete kütmine. Need valikukohad kindlasti on. Aga oluline on see, et iga sektor siiski panustama peab. Siin tulebki leppida kokku, vaadates ka meie sotsiaalmajanduslikke olukordi, kus on kõige mõistlikum, kõige kulutõhusam neid muudatusi ellu viia," rõhutas Ristkok.
Hoonete energiatõhususe direktiivi muutmist Ristkok ei kommenteerinud, kuna see on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusala.
Toimetaja: Mait Ots