"Läbivaadatud taastuvenergia direktiiviga seatakse EL-i siduvaks taastuvenergia eesmärgiks 2030. aastaks vähemalt 42,5 protsenti, mis on suurem kui praegune 32 protsenti. Praktikas kahekordistaks see EL-is taastuvenergia praegust osakaalu. Samuti seatakse eesmärgiks saavutada 2030. aastaks EL-i energiaallikate jaotuses taastuvenergia osakaal 45 protsenti," öeldakse Euroopa Komisjoni pressiteates.

Komisjoni pressiteenistuse teatel tagatakse samasse paketti kuuluva transpordi CO2-heite norme käsitleva määrusega, et kõik Euroopas registreeritud uued sõiduautod ja kaubikud on 2035. aastaks heitevabad. Vaheetapina peab uute autode keskmine heide vähenema 2030. aastaks 55 protsenti ja uute kaubikute keskmine heide 2030. aastaks 50 protsenti.

Samas alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruses (AFIR) on sätestatud Euroopa teedel paikneva elektrisõidukite laadimis- ja vesinikutankimistaristu kasutuselevõtu kohustuslikud eesmärgid. Sellega kasvab sõiduautode ja kaubikute üldkasutatav laadimistaristu sama kiiresti kui elektrisõidukipark, usub komisjon.

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteate kohaselt antakse liikmesriikidele transpordiheitme vähendamiseks kaks võimalust. Ühe rakendamise korral peaks 2030. aastaks vähenema kasvuhoonegaaside heitmed transpordis vähemalt 14,5 protsendi võrra tänu taastuvate energiaallikate kasutamisele, teise võimalusena peaks 2030. aastaks taastuvate energiaallikate osakaal transpordis olema vähemalt 29 protsenti. Direktiivis on ka alameesmärgid biokütuste kasutuselevõtuks.

Taastuvenergia kasutus peab suurenema ka tööstuses ja hoonetes

Tööstuses peab uuendatud direktiivi nõuete kohaselt suurenema taastuvenergia kasutamine iga aasta 1,6 protsendi võrra. Lisaks leppisid liikmesriigid kokku, et 2030. aastaks peab 42 protsenti tööstuses kasutatavast vesinikust pärinema taastuvatest mittebioloogilistest kütustest (RFNBO) ning 2035. aastaks peab see osakaal olema 60 protsenti.

Ehitistes, nende kütmisel ja jahutamisel võiks 2030. aastaks taastuvenergia osakaal olla 49 protsenti. Selleks seatakse riikidele siduvad kohustused tõsta iga aasta hoonete kütmisel ja jahutamisel taastuvenergia osakaalu 0,8 protsenti kuni aastani 2026 ja aastatel 2026-2030 peab taastuvenergia kasutus kasvama 1,1 protsenti aastas. Täpsemad sihtmäärad arvutatakse riikidele individuaalselt.

Direktiiv karmistab ka biokütustele esitatavaid nõudeid, et vähendada nende tootmisel mitte-taastuvate komponentide kasutamist.

Lisaks on direktiivis ette nähtud, et riigid peavad kiirendama taastuvenergia projektide menetlemise kiirust. Riigid peavad määrama taastuvenergia projektide sihtalad, kus selliseid projekte menetletakse kiirendatud ja lihtsustatud korras. Taastuvenergia projekte hakatakse käsitlema avalikkuse jaoks olulise tähtsusega projektidena, mis piiraks nende rajamise takistamiseks õiguslike vastuväidete esitamist.

Liikmesriikide valitsusi esindav nõukogu võttis direktiivi muudatused oma esmaspäevasel istungil vastu, need avaldatakse nüüd Euroopa Liidu ametlike teadete väljaandes ning pärast seda 20 päeva pärast need jõustuvad. Liikmesriikidel on pärast nende muudatuste jõustumist 18 kuud aega nende ülevõtmiseks oma seadusandlusesse.

Esmaspäeval nõukogus vastu võetud taastuvenergia direktiivi muudatused ja säästvate lennukikütuste edendamise määrus on osa EL-i 2030. aasta kliimaeesmärkide paketist "Eesmärk 55" (ingl.k.: Fit for 55). Need on paketi viimased õigusaktid, pärast mida on Euroopa Liidul nüüd õiguslikult siduvad kliimaeesmärgid kõikides peamistes majandussektorites, teatas Euroopa Komisjon.

"Euroopa roheline kokkulepe aitab kaasa muutustele, mida on vaja CO2-heite vähendamiseks. Seda tehakse meie kodanike huve silmas pidades ja luues uusi võimalusi Euroopa tööstusele. Nüüd on olemas õigusaktid, mille eesmärk on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 protsenti ning mul on väga hea meel, et oleme selle eesmärgi suunas liikumisel isegi natuke graafikust ees. See on oluline sõnum Euroopale ja meie ülemaailmsetele partneritele, et rohepööre on võimalik ja et Euroopa täidab oma lubadusi," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pressiteate vahendusel.

Komisjoni pressiteenistus tõi esile, et hiljuti loodud kliimameetmete sotsiaalfondi raames eraldatakse EL-i eelarvest 65 miljardit eurot ja kokku üle 86 miljardi euro, et rohepöörde käigus toetada kõige haavatavamaid kodanikke ja väikeettevõtjaid.

CO2-heite maksustamine ja iga-aastane heitkoguste ülempiir tagavad, et saastaja maksab ja et liikmesriigid teenivad tulu, mida nad saavad investeerida rohepöördesse. CO2 hinnastamist laiendatakse järk-järgult uutele majandussektoritele ning liikmesriigid kulutavad nüüd 100 protsenti oma heitkogustega kauplemise tuludest kliima- ja energiaalastele projektidele ning ülemineku sotsiaalsele mõõtmele, teatas komisjon. Süsiniku piirimeede koos EL-i heitkogustega kauplemise süsteemiga vähendab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, mille puhul ettevõtjad viiksid oma tootmise Euroopast välja riikidesse, kus keskkonnastandardid on leebemad.

Esmaspäeval oma lõpliku kuju saanud pakett peaks vähendama EL-i kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 57 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. EL on seadnud eesmärgiks jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.

Pakett "Eesmärk 55" esitati 2021. aasta juulis, et vastata ELi kliimamääruse nõuetele vähendada Euroopa kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 %. Paketti ajakohastati pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, et suurendada Euroopa energiajulgeolekut. Kuigi "Eesmärk 55" on Euroopa rohelise kokkuleppe keskne osa, jätkub töö teiste menetluses olevate seadusandlike ettepanekutega ning õigusaktide rakendamisega liikmesriikides.