Alates 1. maist 2022 haigekassast taotleda vaktsiinikahju hüvitist. Hüvitis  on mõeldud nendele, kellel on  vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Kahjustus peab olema kestnud vähemalt neli kuud või olema lõppenud inimese surmaga. Vaktsineerimise ja tervisekahju vahel peab ravimiamet olema tuvastanud vähemalt tõenäolise põhjusliku seose. Tundub nagu hea ja mõistlik, kuid  nagu alati, peitub saatan detailides.

Seos kahe sündmuse vahel võib olla juhuslik või põhjuslik. Inimesed sünnivad, surevad, haigestuvad kõikvõimalikesse haigustesse ja satuvad õnnetustesse kogu aeg, sõltumata sellest, kas toimumas on pandeemia, vaktsineerimine või parlamendivalimised. Paratamatult haigestuvad mõned inimesed ka ajalises seoses vaktsineerimisega või näiteks uute ravimite tarvitamise alustamisega.

Mitmed perearstid võivad rääkida patsientidest, kes mingil põhjusel Covid-19 vaktsineerimisele ei ilmunud ja kokkulepitud vaktsineerimisele mitteilmumisest väga lühikese aja möödumisel haigestusid näiteks hulgiskleroosi või surid. Kui need patsiendid oleksid vaktsineerimas käinud, nagu esialgu kokku lepitud, oleks nii vaktsineerinud meedikutel kui ka vaktsineeritute lähedastel õigustatud küsimus, kas haigestumine või surm võis olla seotud vaktsineerimisega. Praegu saab iga terve mõistusega inimene aru, et vaktsineerimiseks kokkulepitud aeg ei saa haigestumist või surma põhjustada, ja tagantjärele vaadates on hea öelda, et ka siis, kui need inimesed oleksid tulnud vaktsineerima, oleks tegemist olnud pelgalt ajalise seosega, kuna haigestumise või surma põhjus asus mujal.

Seega ei saa põhjusliku seose olemasolu üle otsustada ühe inimese arvamuse, kogemuse või kõhutunde varal. Põhjusliku seose selgitamiseks on väga konkreetsed rahvusvaheliselt kokkulepitud tingimused. Peab olema näidatud, et üht või teist haigust või seisundit tekib vaktsineerimisele järgneval perioodil rohkem kui vaktsineerimisele eelneval perioodil või et haigust tekib vaktsineeritutel rohkem kui samaealistel samasoolistel samasuguse tervisliku seisundiga vaktsineerimata inimestel. Sündmused, mida vaktsineerimise või ravimi tarvitamisega põhjuslikult seostatakse, on kirja pandud ravimite või vaktsiinide infolehtedele ja seda infot uuendatakse regulaarselt.

On äärmiselt oluline, et ravimiametit teavitataks vaktsiinide ja ravimite kõrvaltoimetest, sest suurte andmehulkade koondamise ja analüüsimise teel muutub andmete usaldusväärsus suuremaks. Eesti ravimiamet saadab info edasi Euroopa ravimiametisse, kuhu koondatakse andmed paljudest riikidest. Just sellise rahvusvahelise koostöö raames selgus näiteks, et mõned Covid-19 vaktsiinid on seotud müokardiidi ehk südamelihasepõletiku tekkega (vaktsineerimisest tingitud müokardiit on enamasti kerge kuluga ja isemööduv, erinevalt Covid-19 tekitatud hulga ohtlikumast müokardiidist) või et osa Covid-19 vaktsiine võivad varem kapillaaride lekke sündroomi põdenud patsientidel vallandada korduva ägenemise. Müokardiit ja kapillaaride lekke sündroom kuuluvad ka Covid-19 vaktsiinide infolehtede uuemate täienduste hulka.

Kõrvaltoime teatised ei ole ainus viis, kuidas kogutakse infot vaktsiinide ja ravimite võimalike kõrvaltoimete kohta. Lisaks teatistele monitooritakse mujal maailmas pidevalt ka suuri tervishoiuregistreid, et tuvastada olukorrad, kui mõne haiguse diagnoosimine vaktsineerimise järgselt oluliselt sageneb. Näiteks USA-s tegutsev Vaccine Safety Datalink koondab seitsme miljoni inimese andmeid vaktsineerimiste, terviseseisundi ja demograafiliste andmete kohta.

Eestis tegelevad võimalike vaktsiinide kõrvaltoimete põhjusliku seose väljaselgitamisega ravimiameti juures töötavad arstiharidusega eksperdid. Iga juhtumit kaalutakse üksikasjalikult, kammitakse läbi patsientide digilugu ja varem tervise kohta teada olnu.

Sarnaseid vaktsiinikahjude hüvitamise fonde on ka mujal maailmas, kuid erinevalt Eestist on mitmel pool fondides loodud selge loetelu kompenseerimisele kuuluvatest vaktsiinide teadaolevatest tüsistustest, samuti kuuluvad hüvitamisele vaktsineerimisprotsessi endaga seotud tüsistused. Need kaks on erinevad, sest mõned tüsistused on vaktsiini endaga seotud (näiteks AstraZeneca koroonavaktsiini tekitatav trombotsütopeenia ja tromboosi sündroom) ja mõned tüsistused vaktsineerimisprotsessiga (näiteks süstekoha mädapõletik).

Fondi töö praegune korraldus Eestis tekitab meelepaha nii patsientidele kui tõenäoliselt ka ekspertidele. Puuduvad kindlad kokkulepitud kriteeriumid, millised juhud kuuluvad kompenseerimisele. Elanikkonnal võib tekkida ekslik arusaam sellest, et kui kogu elu suitsetanud ja kõrgvererõhktõbe mitteravinud inimene saab oma eluviiside tagajärjel südamelihaseinfarkti, mis juhtumisi toimus ajalises seoses vaktsineerimisega, siis võib ta julgesti anda sisse taotluse vaktsiinikahju kohta ja äkki isegi saada kompensatsiooni. Standardiseeritud kriteeriumid, mille abil põhjuslikku seost hinnatakse, jäävad tavapatsiendi jaoks arusaamatuks ja keeldumise põhjendus võib tunduda ebaõiglane, eriti kui patsient ise on veendunud, et tema terviserike on tingitud just vaktsineerimisest.

Seega on aeg muuta olemasolevat vaktsiinikahjude fondi töö ülesehitust, defineerides kindlad seisundid, mis kuuluvad kompenseerimisele. Kõigile osapooltele peab olema üheselt mõistetav, et loetelu ei ole lõplik ja vaadatakse üle iga kord, kui vaktsiinide ohutusandmed uuenevad. Kindlad kokkulepitud kriteeriumid vähendavad tajutud ebaõiglust ja toovad olukorda vajalikku selgust.

Näited muude riikide vaktsiinikahjude fondide hüvitamisele kuuluvatest seisunditest:

- USA Health Resources & Services Administration

- Austraalia Covid-19 vaccine claims scheme

- Šveits (vt allpool eraldi fail Table of damage following vaccinations)

- Läti

Mõned riigid hindavad vaktsiinikahjude taotlusi samamoodi nagu Eesti praegu:

- Soome (märgitud ka, et neil on suur taotluste ülekoormus)

- Prantsusmaa

- Norra

- Rootsi

- Inglismaa