Veel aasta tagasi olid need haubits Eesti suurtükiväelaste kasutuses. Nüüd täidavad need oma eesmärki Ukrainas Zaporižžja oblastis.

"Sellest relvast oli enne meieni jõudmist tehtud kuni 300 lasku, nüüdseks oleme teinud juba kuskil 2000 lasku," ütles Ukraina sõjaväelane "Härg".

"Alates eelmise aasta aprillist pole me kaotanud mitte ühtegi relva. Kõik on lahinguvalmiduses ja teevad oma tööd hästi. Kui raud läbi kulub, asendame selle uuega ning jätkame oma tööd," lausus "Taifuun".

Seda, kui hästi Ukraina sõdurid töötavad FH-70 haubitsaga, võivad ilmselt kõige paremini hinnata Eesti kaitseväelased, kes nad välja õpetasid.

"Vahemaad, millel me siin peame töötama, võivad olla kuni 25 või isegi 28 kilomeetrit. Eestis me seda harjutada ei saanud. See on esimene erinevus. Peab arvestama ka ilmaga, sest sellise vahemaa puhul mängib see suurt rolli. Eestis me ei saanud proovida nii kaugele laskmist. Siin oleme juba saanud seda proovida ning relv töötab väga täpselt," rääkis "Meremees".

Suurtükiväelased saavad sihtmärgi koordinaadid õhuluurelt.

"Nende ülesandeks on teha õhust luuret, jälgida kogu territooriumit, et kus asub vaenlane ja meie ülesandeks on siis teha oma tööd. Nemad korrigeerivad meie tuld," ütles "Meremees".

"Meie ülesandeks oli vaenlase tehnika tabamine. Kasutasime selleks viite mürsku. Nagu te ise nägite, siis tuld oli vaja korrigeerida minimaalselt," lausus "Taifuun".

Loodeti, et Ukraina armee üleminek NATO standardiga relvastuse peale lahendab moonapuuduse probleemi.

"Moonaga on probleeme. Seda pole nii palju kui sooviks. Meie haubitsad on täpsemad, kui neil. Kui meil kulub sihtmärgi tabamiseks viis või kuus mürsku, siis neil 10 kuni 15. See on märgatav vahe," ütles "Taifuun".

"Selleks, et ühel rindelõigul vaenlast tagasi hoida, on minu arust vaja minimaalselt 700 mürsku päevas. Ma ei räägi ühest patareist, vaid ühest rindelõigust. Kui meil oleks igal rindelõigul nii palju moona, oleks võimalik vaenlast tagasi hoida ning mõelda isegi pealetungi peale. Kahjuks on hetkel moonast puudus," lausus "Meremees".

"Meremehele" ja tema relvavendadele jätsid Eesti ja eestlased väga hea mulje.

"Eestlased teavad ju kõige paremini, mis see Venemaa on. Eesti saab aru, et kui meie peaksime kaotama, siis see sõda jõuab teie õuele. Ma ütlen teile ausalt, kui nii peaks juhtuma, et venelased ründavad Eestit, siis ma tuleks kohe teie eest võitlema," lubas "Meremees".