Reedel võib koita päev, mil Soome liitumine NATO-ga jõuab ühe suure sammu võrra lähemale. Juba neljapäeval Türki lennanud Niinistö ootab reedelt ilmselt seda, mida tema Türgi kolleeg kolmapäeval lubas.

"Loodetavasti. Loodame parimat. Teeme enda osa ära – täidame oma lubaduse, kui Soome president tuleb reedel. Me kohtume härra presidendiga ja täidame lubaduse," ütles Erdogan.

Kuid Erdoganilt loodetavad sõnad ei ole veel ametlik otsus.

"Konkreetse otsuse jaoks peab Türgi parlament selle ratifitseerima ning see ei ole presidendi otsus. Läbirääkimised endiselt käivad, toimub ilmselt veelgi kohtumisi, aga kindlasti tähelepanu on reedel Ankaral," lausus väljaande Euractiv julgeolekureporter Aurelie Pugnet.

Ning arvestades kahe kuu pärast toimuvaid üldvalimisi on parlamendil selleks aega napilt kuu. Soome liitumisega pikeneks NATO piir Venemaaga üle kahe korra, ent strateegiliselt on ülioluline siiski ka Rootsi. Kuid ega nad liitumise venimisel sellest loobumas pole?

"Ma olen täiesti veendunud, et seda ei juhtu Rootsi peavoolu erakondade seas. Nad on otsuse teinud ja nad tahavad liituda NATO-ga väga objektiivsetel ning selgetel julgeolekupõhjustel. Ja nad ei lase sellel minna. Need on rootslased, nad ei anna kergelt alla," lausus mõttekoja GLOBSEC asepresident Roland Freudenstein.

Ning tee peal võib ees olla veel üks takistus, mis Brüsselis kedagi kulmu kergitama ei pane.

"Ungari ka endiselt ootab, et otsust teha. Ootame endiselt Ungari parlamendi otsust ja iga nädal või iga kuu on nad lükanud edasi päeva, mil otsus tehakse. Seda tuleb ka arvestada," nentis Pugnet.

"Orban nägi, kuhu Erdogan väljapressimisega jõudis ja ta mõtles, et ma teen seda ise ka siis veidi. Kas Orban saab sellest olukorrast midagi? Ma sügavalt kahtlen selles," lausus Freudenstein.