Sakkovi hinnangul ei ole enam põhjust kahelda, et Soome teel NATO-sse võib mingeid takistusi tulla.

"Arvan, et kui Türgi president Tayyip Erdogan on sellise otsuse vastu võtnud, ta on saatnud selle ratifitseerimisele Türgi parlamenti ja ta kontrollib parlamendi enamust, siis ma arvan, et selles enam põhjust kahelda ei ole. Ja võime arvata, et maikuu jooksul või maikuu lõpuks – see on arvamus, ei ole ju fakt – on Soome ka NATO täisõiguslik liige," rääkis Sakkov "Aktuaalsele kaamerale".

See, et Rootsi ei pruugi Soomega koos NATO-sse saada, Sakkovi hinnangul kahe riigi vahele lõhet ei tekita.

"Seda, et kiilu ei tekiks, on siin väga tähelepanelikult mitmete kuude jooksul paika triigitud. Tegelikult, kui me läheme ajas tagasi eelmise aasta kevadesse, siis ju Soome kiire otsustusprotsess ja kannapööre oma julgeolekupoliitikas haaras tegelikult Rootsi kaasa. Nii et tegelikult Rootsi oli minu hinnangul suuteline tegema neid kiireid otsuseid justnimelt seetõttu, et Soome ees seda tegi ja Rootsi kaasa haaras," kommenteeris ta.

Sakkov lisas, et Soomele on olnud kogu aeg tähtis, et saaks koos Rootsiga NATO-ga liituda. "Tihti läheb elus niimoodi, et juhtuvad asjad või protsessid, mis ei ole täpselt nii nagu on meie huvides. Ja tegelikult Rootsi on andnud ka mõnes mõttes oma heakskiidu sellele, et mis teha, nad jäävad hetkel Soomest maha, aga oluline on see, et loodetavasti Vilniuse tippkohtumisel juuli keskpaiku on laua taga juba 32 liitlast, Rootsi kaasa arvatud," lisas ta.

Soome liitumine NATO-ga tugevdab Sakkovi sõnul kogu piirkonna, sealhulgas Rootsi julgeolekut.

"Kõige rohkem tugevdab see ikkagi just Soome julgeolekut, aga ka terve piirkonna julgeolekut. Samuti Rootsi julgeolekut. Isegi kui Rootsi jääb natukeseks ajaks veel NATO-st välja, aga Soome on NATO-s sees, siis see Rootsi julgeolekut päris oluliselt juba tugevdab. Kogu piirkond läheb kindlamaks. Kuid kuni Rootsi pole veel NATO liige, jääb ikkagi julgeolekupuslesse üks auk sisse," rääkis suursaadik.

Rahvusvaheline kriminaalkohus esitas reedel Venemaa režiimi liidri Vladimir Putini suhtes vahistamismääruse. Sakkovi sõnul on selle juures kõige tähtsam põhimõte, et kuritegude tegijad ei saa olla karistamatud.

"Ega me ei arva, et eriti tõenäoline on, et ta Haagi satub. Aga see asjaolu, et selline vahistamismäärus on välja antud, annab tuge just sellele arusaamisele, et selliste mastaapsete kuritegude eest tuleb vastutusele võtta. See võib päris palju keerulisemaks teha mitmete lääneriikide liidrite võimalikke avanguid Putini suunas, et temaga läbirääkimisi pidada, kuna tegemist on ikkagi tagaotsitavaga," ütles Sakkov.