Täpselt ei ole teada, kui palju radioaktiivseid jäätmeid 1990-ndatel lahkunud Venemaa väed Paldiskis raudbetooni alla matsid, tõdes keskkonnaministeeriumi asekantsler Antti Tooming.

"Need kaks reaktorisektsiooni visati täis erinevaid kiirgusallikaid ja muid radioaktiivseid jäätmeid. Ehk meil on piltlikult öeldes kaks suurt rosinasaia. Me ei tea, kus kohas need rosinad asuvad ja kui suured need on," rääkis ta.

Raudbetoonist läbi ei näe, kuid elementaarosakesed müüonid lendavad sealt pidevalt läbi. Need on elektroniga sarnased osakesed, mis tekivad, kui atmosfääri tabavad kosmilised kiired. Müüonid sajavad kogu aeg nähtamatu vihmana maha – ühele ruutmeetrile maandub minutis 10 000 osakest, selgitas ettevõtte Gscan juhatuse liige füüsik Andi Hektor.

"Neid müüoneid on võimalik kasutada nii, nagu me kasutame röntgenkiirgust. On võimalik näha, kuidas nad sealt materjalist läbi lähevad, osa neeldub, osa kaldub natuke kõrvale. Neid efekte on võimalik mõõta. Kui seda infot piisavalt palju koguda, on võimalik panna kokku 3D pilt sellest objektist, mida on mõõdetud," selgitas Hektor.

Tema sõnul on selliseid katseid tehtud juba viiskümmend aastat. Näiteks leidsid teadlased kuus aastat tagasi Giza suure püramiidi seest mitme meetri suuruse tühimiku.

Kasutades mitmeid 21. sajandi läbimurdeid ja tänapäevaseid arvuteid, loodab Hektori ettevõtte Gscan ehitisi uurida palju täpsemalt - meetri asemel sentimeetri täpsusega. Nii leiab Gscan keskkonnaministeeriumi tellimusel ka Paldiski sarkofaagidest ohtlikud "tuumarosinad".

Antti Tooming märkis, et pärast 2040. aastat plaanitakse reaktorid lahti lõigata, et neid jäätmeid pikaajaliselt hoiustada.

"Meil on vaja teada, kus need [tuumajäätmed] täpselt asuvad, et me ei ohustaks neid töötajaid, ümberkaudseid inimesi, et me saaks ikka konkreetselt planeerida lõppladustuspaika," sõnas Tooming.

Kuigi jäätmete liigutamiseni on veel aastaid aega, on vaja sarkofaagide sisu uurida varem. Asekantsler rõhutas, et veenduda tuleb, et ka seni on jäätmed ohutud.

"Võib tekkida oht, et radioaktiivselt saastunud vesi, mis seal reaktorites on, võib valguda põhjavette. Seda tahame iga hinna eest vältida," ütles Tooming.

Hektor märkis, et seade, millega sarkofaage uuritakse, on juba valmis ja viiakse kohapeale aprillis.

"Eks meil mingi pilt, udune pilt, tekib juba mõne nädalaga. Edasine aeg kulub, et seda pilti järjest selgemaks, paremaks, kvaliteetsemaks saada," tõdes ta.

Selleks peab müüonite detektorit liigutama ja mõõtmisi tegema eri nurkade alt. Kokku maksab läbivalgustamine 1,6 miljonit eurot, millest osa katab Euroopa Liit. Täpsema pildi tegemiseks kulub neli kuud.