Operaili tütarfirma Operail Leasing müüs veebruari ja märtsi jooksul ära viimased rendivagunid, millega lahkus ärist. Vagunite rendiärist otsustas riik väljuda juba 2016. aastal, protsessi alustati 2021. aasta kevadel ja mullu otsustati Venemaa agressiooni tõttu ettevõtte osalise erastamise asemel müüa selle vara maha. 

Riigi suunisel lõpetas Operail jaanuarist ka Venemaa ja Valgevene kaupade veo ning uue omaniku ootusega pidi kaasnema jaanuaris ka plaan riigiettevõtte tulevikuks.

Operaili juhatuse liikme Merle Kurvitsa sõnul ootab ettevõte tulevikuplaanide kinnitamiseks uue valitsuse moodustamist.

"Põhimõtteliselt tänaseks hetkeks konkreetset sõnumit ei ole, küll aga on teada, mis on suund, millega tegeleme. Need on siis Eesti-sisesed kaubaveod, millele fookuse paneme. Lisaks vagunite ja vedurite remont ja hooldus, millega tegeleme Tapa depoos," ütles Kurvits.

Rendiäri oli ettevõtte tulusaim ärisuund, kust tuli 99 protsenti Operaili kasumist. Ka uus omanikuootus sõnastab selgelt, et ettevõte peab tegelema kasumliku majandustegevusega ja teenima stabiilset omanikutulu.

"See on teema, mida omaniku ehk Eesti riigiga edaspidi arutame, küll aga näeme, et meie potentsiaal on raudtee kaubavedude säilitamine ja see on ka Eesti riigi strateegiline suund, et kaubaveod raudteel jätkuksid. Töötame selle nimel ja on ka uusi mõtteid, aga neid ei saa veel praegu arutada," rääkis Kurvits.

Kavandatavad uued ärisuunad jäävad Kurvitsa sõnul valdkondadesse, kus ettevõte juba tegutseb.

Seoses sanktsioonidega ja riigi omanikuootusega, mis keelab Venemaalt pärit kaupade vedu, on langenud ettevõtte turuosa. "Raudteekaubaveod on mahuäri – mida rohkem on ühes rongis vaguneid ja mida rohkem liigub ühes vahetuses ronge, seda soodsam on vedamine. Ilma mastaabiefektita on aga väiksematele klientidele keeruline pakkuda konkurentsivõimelist hinda. See tähendab, et praeguses turuolukorras, kus Eesti raudteedel liikuvad kaubamahud on märkimisväärselt vähenenud, kuid seda kaupa vedada soovivate operaatorite arv on mitmekordistunud, tekib tahes-tahtmata probleem väiksemate klientide teenindamise ja kasumliku opereerimisega."

Sikkut: pikemas plaanis on küsimus, kas strateegilist võimet on vaja riigiettevõttena

Majandusminister Riina Sikkuti sõnul on nii Operaili finantsprognoos kui tulevikustsenaariumid välja joonistatud, kuid ettevõtte tulevik peab jääma uue valitsuse otsustada.

"Tõesti eelmise aasta lõpus oli Operailil ka see soov, et nad vaataksid oma finantsprognoosid üle, personalivajaduse üle. Seda on nad teinud. Järgmised paar aastat on ettevõttel võimalik edasi toimetada, aga pikemas plaanis on küsimus küll, kas sellist strateegilist võimet Eestil on vaja riigiettevõtte näol või tuleks teha ümberkorraldusi. Kui ettevõte jätkab, siis tulebki tegeleda uute turgudega, uute raudteevedudega, mis ei puuduta idasuunda, pigem põhja-lõunasuunalised veod. Kas erastada, liita Eesti Raudteega või mis teised alternatiivid on – seal on vaja poliitilist otsust ja see on vaja teha uuel koalitsioonil," ütles Sikkut.

Sikkuti sõnul on kõigil riigiettevõtetel mitu omanikuootust ja neid tuleb tasakaalustada, seejuures tuleb Vene ärist lahkumise kõrval tegeleda uute ärisuundade leidmisega.

"Operaili puhul on need võimalused olemas ja küsimus on, kas ja kuidas me suudame neid realiseerida ja kas sellist strateegilist võimet raudteevedude näol on riigil riigiettevõttena pikaajalises plaanis vaja," ütles Sikkut.

Sikkuti sõnul tegutseb ettevõte sel aastal uute ärisuundade leidmise nimel ja optimeerib oma tegevust.

Uued ärisuunad peaksid keskenduma multimodaalsetele vedudele põhja-lõunasuunal. "Kui Rail Balticul näeme kaubavedude perspektiivi, siis ega tegelikult see ei saa alata tühja koha pealt. Kui need kaubavood, mis põhjast lõunasse soovivad liikuda on juba praegu olemas, siis võiks nad tuua raudteele, et mitte vedada maanteed mööda. Näeme ka roheleppe kontekstis, et nii kauba kui ka inimeste liigutamine raudteele on tulevikuperspektiivis õige," rääkis Sikkut.