Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vedada 2030. aastaks 30 protsenti kaupa rongidega, sest raudteetransport paiskab õhku vähem heitgaase. See tähendab, et ka Eesti eesmärk on kaubavedu raudteele suunata, ütles kliimaminister Kristen Michal.

"Eelmine aasta oli raudteekaubaveo osakaal 22 protsenti, praeguste teadmiste kohaselt jääb see sellel aastal umbes samasse kanti," tõdes minister.

Aastal 2020 oli sama osakaal 26 protsenti ehk Vene kauba ärakukkumisega on eesmärk jäänud kaugemale. Täpsemalt peegeldavad muutust statistikaameti andmed: 2022. aastal veeti maismaad mööda transporditud kaubast 39 protsenti raudteel ning 61 protsenti maanteel. 2021. aastal olid samad tulemused 45 protsenti ja 55 protsenti. Kui prognoosi järgi liigub Eesti raudteedel kaupa tänavu viis-kuus miljonit tonni, siis mõned aastad tagasi vedas Eesti riigile kuuluv raudteetranspordi ettevõte Operail ühes kvartalis sama palju, tõdes Operaili juhatuse liige Merle Kurvits. Kuna mahud on kõvasti kukkunud, ei ole raudteevedajate teenus enam kulutõhus ning autovedajatega ei suudeta hinnas sammu pidada.

"Tuleb pingutada selle nimel, et nende mahtude juures oleks võimalik raudtee kaubavedudega jätkata. See eeldab niinimetatud raudteereformi, kus need eeldused on ümber vaadatud ja seda suhteliselt kiiresti," rääkis Kurvits.

See tähendab peamiselt kaht asja. Esiteks on vaja kogu raudtee logistika ümber korralda nii, et kaup liiguks mitte ida-lääne suunal, vaid põhja-lõuna suunal. Sellest on hea näide Merevaigurong ehk Balti riikide ühine rongiühendus, millega saab vedada kaupa, mis muidu liiguks veoautodega. Viimati kohtus Kurvits ühise rongi käimapaneku üle arutamiseks lõunanaabritega möödunud nädalal.

"Kõik kolm riiki tõdesid, et maanteevedude madalad hinnad ja kaubamahu vähesus ei soosi meil tänasel hetkel liinivedudega alustamist sellisel moel, nagu me eelmine aasta planeerisime. Kõige suurem takistus ongi praegu, et hind ei ole konkurentsivõimeline autoveoga," selgitas Kurvits.

Seetõttu tõdevad logistikud, et raudtee peab edu saavutamiseks taristutasudes muutusi tegema. See tähendab, et teekasutustasu autovedajatele tõenäoliselt tõuseb, märkis Michal.

"Juba täna on meil varamaks, mis on raskeveokimaks, mis sõltub paljudest erinevatest nüanssidest ja teine on teekasutustasu. Ma saan aru, et eelmise valitsuse lõpu ajal teekasutustasu puhul juba peeti debatti ja see debatt siin uue valitsuse puhul ilmselt jätkub, et see teekasutustasu sõltuks auto kliimasõbralikkusest ja võtaks kliimakomponenti arvesse," ütles minister.

Sama oluline on ka raudteeühenduste arendamine, rõhutas Michal ning tõi näiteks Rail Balticu.

Kurvits lisas, et Merevaigurongi mõtet ei ole kõrvale jäetud ning kaubaveo tulevik, eriti heite vähendamise eesmärke silmas pidades, on raudteel. Kuigi hind on praegu veel takistuseks, siis kauba ekspediitorite huvi on samas suur.

Lisaks leiab Michal, et Operail tuleks erastada.

"Ma ei oska öelda, kas seda aasta jooksul õnnestub müüa, aga minu arust mõte peaks ikka olema see, et riik on eestkätt strateegilise taristu omanik. Need asjad, mis ei ole riigi üdifunktsioon, tuumikfunktsioon, need võiks ikka olla eraturu hallata. Kas see juhtub aasta jooksul, pooleteist aasta jooksul, eks elu ise näitab," ütles Michal.