Otepää mehe topeltabielu tõi ilmsiks nõrkuse süsteemis
Otepää väikettevõtja Mart Kollak oli elu jooksul neli korda abielus teadaolevalt kolme naisega, kusjuures kahega neist korraga. Nüüd on lesed ja lapsed pärandi üle tülis. "Pealtnägija" uuris, mis on aga kurioosse seebiooperi laiem moraal.
Vaid 59-aastaselt manalateed läinud Mart Kollak oli kogu elu tragi töömees, pikamaa-autojuht, tubli väikeettevõtja, kahe lapse isa ja vanaisa. Teisalt oli ta ka paras romeo ja sõna otseses mõttes mitmenaisepidaja, nagu sai teada tema viimane abikaasa ja lesk, Ukrainast pärit Mariia Bodnia.
Loos saavad aga kokku armukolmnurk, geopoliitika ja juriidiline anomaalia, kuid tuleb ilmsiks ka nõrk koht süsteemis, mis võimaldab sisuliselt kartmatult olla mitmenaisepidaja ja suppi peavad helpima pärijad.
See lugu algas nagu paljud lood tänapäeval ikka – Otepää kandist pärit rekajuht Mart ja Ukrainas Dnipro lähedal tanklas töötanud Mariia tutvusid 2017. aasta suvel interneti kohtinguportaalis. Jutt jooksis seda enam, et Marti ja temast viis aastat nooremat Mariiat sidus sarnane taust – mõlemal oli selja taga lõhki läinud abielu, lapsed täiskasvanud ja juba olemas ka lapselapsed. Netitutvusest arenes kiiresti sügav sümpaatia ja sõprus. Mart, kellele kuulus pojaga kahasse väike transpordifirma, asus naist distantsilt materiaalselt toetama ja kutsus Eestisse külla.
"Ma sattusin muinasjuttu. Ta hoolitses minu eest, ma ei pesnud pesu, ei teinud süüa. Sul on puhkus ja mina hoolitsen sinu eest siin. Ja kui ma ära sõitsin, siis ma nutsin. Soovitati visata münt üle õla ja siis sa sõidad kindlasti tagasi," rääkis Mariia.
Naise soov täitus – juba pool aastat hiljem tegi Mart ettepaneku, et naine ja tolle noorem laps, teismeline tütar, koliksid Eestisse. Samas talus Otepää külje all elasid ka Mardi õde ja eakad vanemad, aga ruumi jätkus lahedalt.
Aasta aega pärast tutvumist, sügisel 2018 otsustas paar teha oma kooselu ametlikuks. Nad viisid dokumendid Tartu perekonnaseisuametisse, aga selgus, et asjad ei lähe nii libedalt.
"Öeldi, et te peate minema kohtusse, et teile antakse luba abiellumiseks, et kuna ma olen välismaalane, siis seda asja vaatab kohus üle. Me läksime kohtusse, andsime avalduse ja ootasime, millal meid kutsutakse kohtusse ja siis seal küsiti, kuidas me kohtusime ja kõik küsimused, kas Mardil on raha ülalpidamiseks. Me tõime kõik dokumendid, tõendi Swedbankist, et on raha ülalpidamiseks," kirjeldas Mariia.
Nagu paljud riigid maailmas, kontrollib Eesti oma registreid ja küsib oma kodanikult põhimõtteliselt ausõna, et ta pole juba kehtivas abielus. Aga välismaalane peab tooma abieluvõimetõendi enda kodumaalt, mis näitab, et tal puuduvad abiellumiseks mistahes takistused. Ehk kui Mariia pidi Ukrainast hankima isegi mitu dokumenti, siis Mardi puhul piisas allkirjast lahtris" "kinnitan, et mul ei ole abielu sõlmimiseks takistusi".
Ei kohus, perekonnaseisuamet ega enda sõnul ka Mariia teadnud tol hetkel, et see polnud rangelt võttes tõsi ning Soomes, kus Mart töö tõttu palju viibis, oli tal teine elu.
"Mart omal käel oli kirjutanud, et tal pole mingit takistust abieluks. Tal oli ju sissekirjutus Soomes poja juurde, sest tal on seal firma, ja meil on see piisav, mida Mart ise kirjutas, tal ei olnud muud vaja tõendada," rääkis Mariia.
Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna nõunik Ulvi Klaar ütles, et Eesti kodanikult tõendit ei küsita, sest eeldatakse, et ta on aus ja oma abieluandmed rahvastikuregistrile esitanud.
Toona probleemi ei aimatud ning Mardi ja Mariia abielu registreeriti ametlikult 15. jaanuaril 2019, ehkki Maria jättis alles oma perenime. Ligi kolm aastat elati naise sõnul nagu muinasjutus, kuhu kuulusid ühised tähtpäevad, reisid ja kõik muu, mis harmoonilise pereeluga kaasas käib.
Mehe surm tõi ilmsiks topeltabielu
2021. aasta alguses hakkas Mardi tervis järsult halvenema: verenäitajad olid allpool igasugust normi ja tohtrid kahtlustasid leukeemiat. Mart suri 4. jaanuaril 2022 ja maeti Otepää kalmistule. Mariia ei jõudnud pikalt leinata, sest juba ärasaatmise päeva õhtul tegi mehe perekond talle teatavaks šokiuudise.
"Nad tõid mingi albumi. Seal oli foto Mardi ja Snežanaga. Nad ütlesid, et tal on abielu, nad on Soomes abielus ja seaduslikuks abieluks saab olema see Soome abielu, sest see oli varem," meenutas Mariia.
Tagantjärele on teada, et Mart abiellus esimest korda augustis 1980 eestlanna Heldiga, kellega kooselust on täiskasvanud poeg ja tütar. Teist korda abiellus ta 2014. aastal Moskvast pärit Snežanaga, kellega ta elas koos Soomes, kuni aastal 2016 lahutas. Kuid – mis eriti kummaline – aprillis 2018 ehk samal ajal, kui mees kurameeris juba Mariiaga, abiellus Mart venelannaga uuesti ega lahutanud kunagi. 2019. aastal sõlmis ta otsa ametliku liidu Mariiaga.
Ehk siis kokkuvõttes oli Mart abielus kolme naisega neli korda ja kahega neist ühekorraga.
"Ma isegi ei tea, kuidas seda nimetada. Ema ütles, et ta on ju kurjategija, aga ma ei saa ju seda öelda," sõnas Mariia.
"Nende asjaolude põhjal, mida me siin näeme, on mul küll kujunenud veendumus, et see esimene abielu Snežanaga Helsingis oli näilik, aga mitte abielu Mariiaga," kommenteeris Mariia peretuttav, advokaat Ivo Mahhov.
Ka Mardi lapsed on kimbatuses. Ühelt poolt, kes tahaks oma kadunud isa naissuhteid avalikult klaarida? Teisalt tuleb sõnu hoolega valida, sest paberil eksisteerib kaks leske, kellel tekkis justkui õigus pärandile. Mardi Soomes elav poeg Madis kinnitab siiski telefonitsi, et paralleelabielu Snežanaga polnud talle saladus ja põhjus olnuvat proosaline – venelanna vajas alust, et uuendada Euroopa Liidu elamisluba. Praegu Hispaanias elav Snežana ei soovinud arusaadavalt teemat lähemalt lahata.
"Isa oli väga heasüdamlik ja heatahtlik inimene kõiki aitama. Kindlasti see ei olnud tema initsiatiiv, et ta soovib abielluda, olen selles 100 protsenti kindel. Kindlasti ei olnud see tema soov," rääkis Madis, kelle hinnangul on nii isa abielu Snežana kui ka Mariiaga fiktiivne.
Põhjus, miks Mardi poeg mõlemat abielu fiktiivseks nimetab, peitub – nagu sellistel puhkudel ikka – lahkunu varas. Esiteks teatati Mariiale ja tema tütrele, et Otepää talus nad enam edasi elada ei saa, sest pool aastat enne surma kinkis Mart kinnistu oma täiskasvanud tütrele, kes elab samuti Soomes.
"Ma sain siis märtsis kirja advokaaat Aivar Pilvelt. /.../ Selles kirjas kirjutatakse, et ma pean 31. maiks sealt välja kolima ja et ma sain ebaseaduslikult elamisloa ja et minu abielu Mardiga oli fiktiivne ja nad annavad sellele asjale ametliku käigu," kirjeldas Mariia.
Mariia sai riigi õigusabi korras juristi, lisaks aitas tal võõra riigi justiitssüsteemis orienteeruda advokaadist peretuttav Ivo Mahhov, kelle eriala ongi rahvusvahelised pärimisasjad.
Ehkki Otepää majale ukrainlannal õigust polnud, kuulus Mardile osalus perefirmast ja mitu kinnistut. Kui Valgamaa notar Katri Kutsar pärandiküsimust menetles, tugines ta Soome abieluregistri väljavõttele ja tuvastas, et Mardi 2018. aastal sõlmitud abielu Snežanaga kehtib, ning – kuna seaduse järgi kahte abielu korraga ei saa olla – välistas automaatselt hilisema abielu ning Mariia pärijate ringist.
"Nad abiellusid siis, kui teine abielu oli kehtiv. Seal midagi muud ei olegi. Teistmoodi ei olegi seda võimalik selgitada. Kahjuks nad selle vea tegid /.../ ja see maksab talle ilmselt siis kätte," ütles Madis.
Siseministeeriumi sõnul vastutab topeltabielu eest ikkagi see, kes on mõlemad abielud sõlminud. "Põhjus on seal tegelikult, et mitte keegi teine ei ole seda olukorda tekitanud. /.../ Tegelikult mõlemal lesel on võrdsed õigused," ütles Ulvi Klaar, tõdedes, et olukorda lahendada on väga keeruline.
Juhtum tõi esile nõrkuse süsteemis
Juhtum tõi päevavalgele üllatava nõrkuse süsteemis. Selgub, et rahvusvaheline mitme abikaasa pidamine on üldjuhul tabamatu ja praktiliselt karistamatu. Nimelt siseministeeriumi ja teiste asjasse puutuvate ametkondade kinnitusel ei kontrollita tegelikult, kas Eesti kodanik on äkki kusagil mujal riigis juba abielus, isegi meile nii lähedaste ja digitaalselt arenenud riikide puhul nagu Soome.
"Abieluavalduse esitamisel kinnitavad pooled, et puuduvad takistused abielu sõlmimiseks. Selle kinnituse annavad kõik isikud, kes soovivad abielluda," ütles Klaar.
"Küsimus on laiem – kui palju me peame kontrollima inimesi, kui palju me võime usaldada, kas me peame iga sõna, mida inimene ütleb, üle kontrollima kuskilt registrist. Kas peab olema meie kohta igal pool jälg registris? See on nagu laiem küsimus. Mina arvan, et ei pea olema," kommenteeris Mahhov.
Asjaosaliste sõnul pole lauskontroll mõeldav isegi Euroopa Liidu sees, sest muutuks liiga kalliks ja koormavaks. Seega suunatakse vastutus abiellujale, kes kinnitab allkirjaga, et ei astu topeltabiellu. Kui ta juhtumisi valetab nagu Mart, saab teda teoreetiliselt küll vastutusele võtta, aga Mariiat see teadmine enam ei aita.
Võib vaid oletada, kas selliseid topeltabielusid pole õieti esinenud või neist ei teata, sest erilist kontrolli ei toimu. Kuid siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna nõunik Ulvi Klaar ütles, et samasugust juhtumit nagu Mardi paralleelabielu Snežana ja Mariiaga nende kogemuses ei ole.
Kõige sarnasem on 13 aastat tagasi samuti "Pealtnägijas" kajastatud lugu, kuidas tubli põllumees Arvo Liivamägi hoidis kogu elu salajas nooruses sõlmitud abielu. Et lahutus jäi õigel ajal korrektselt vormistamata, said lapsed alles pärast isa surma teada, et peaks jagama isa vara abikaasaga, kellest nad iial midagi kuulnud polnud.
Mariia puhul sai katalüsaatoriks hoopis sõda. Kui möödunud sügisel tuli Ukrainast uudis, et tema täiskasvanud poeg sai lahingus tõsiselt viga, võttis ta vastu Mardi perekonna pakutud kompromissi – 7500 eurot selle eest, et ta lahkub majast ja loobub kõigist võimalikest nõuetest.
"Ma olin emotsionaalselt surve all, olin sunnitud alla kirjutama kompromissile, nii et ka sõda Ukrainas, mu poiss oli vahepeal koomas Ukrainas ja ma ei saanud mõelda, pidin sõitma poja juurde Ukrainasse. /.../ Mind aitasid teised inimesed, nad korjasid kokku 1000 eurot," rääkis Mariia.
Mardi poja sõnul oli see vastutulek, et vaidlused lõpetada ja topeltabielu sasipundar lahti harutada. Teise lesega Hispaanias käivad tema sõnul praegu samasugused läbirääkimised.
"Kõige suurem probleem või moraal on see, et inimesed omavahel ei räägi. Mina ei teadnud, mida isa teeb ja Mariia võib-olla kõiki asju ei teadnud. Inimesed peaks omavahel rohkem suhtlema ja need, kes ikkagi on lähedased ja igapäevaselt koos elavad ja teevad asju, siis peaksid üksteise tegemistest teadma. See ühe inimese lahkumine võib tulla liiga kiiresti ja neid asju, mis oleks pidanud enne rääkima selgeks, jääb nii palju õhku. Pärast on nendel, kes peavad sellega tegelema, väga keeruline," rääkis Madis.
Mariia elab praegu tütrega Poolas ja töötab taas tanklas teenindajana. 55-aastane naine on enda sõnul pea kõik kaotanud – ta loobus elust Ukrainas, kaotas abikaasa, kaotas kodu Eestis ega saa isegi põgenikele mõeldud abi, sest lahkus kodumaalt enne sõja algust.
"Ma tahan siiski tõestada, et ma olin tegelik abikaasa Mardile ja teisi naisi ei olnud, kes ka ilmselt pretendeerivad. Ma olen inimene, tahan ka naiselikku õnne omada nagu kõik naised, ma ei taha olla üksik, tahan luua hea perekonna. Tahan, et minu kogemusest õpitakse ja et ei satuks samasse olukorda nagu mina sattusin," rääkis Mariia.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Pealtnägija"