Ukraina põgenikud elavad Kopli ja Mäepealse tänava majades alates eelmise aasta 1. aprillist. Kunagi kaitseväe ühiselamutena kasutuses olnud riigi kaitseinvesteeringute keskusele (RKIK) kuuluvad hooned seisid mitu aastat tühjalt ja mullu kevadel olid seal ainsaks mööbliks metallist voodid. Akendel polnud isegi kardinapuid, kardinatest rääkimata.

Koplis majutatavate Ukraina põgenike abistaja ja volitatud esindaja Kadri Viirand rääkis ERR-ile, et vabatahtlikud, kes Niine tänavas põgenikebusse vastu võtsid, hakkasid majja kolinutele korjama mööblit, sisustust, potte ja panne.

"1. aprillil anti kätte paber, et see on nende pikaajaline majutus ja nad saavad siin elada vähemalt 31. märtsini 2023," meenutas Viirand, kelle sõnul sai selline tähtaeg toona paika pandud seepärast, et kellegi ajutine kaitse pikemalt ei kehtinud ja polnud teada sedagi, kui kaua sõda kestab.

Viirandi rääkis, et algses dokumendis teatati põgenikele, et esimesel aastal
nad renti ei pea maksma, kuid tasuda tuleb kommunaalkulusid. Elanikud
ootasid, millal nad oma lepingud saavad ja maksma võivad hakata, kuni
juunis otsustas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) kehtestada
korteritele turuhindadel põhinevad üürihinnad, arvestamata korterite
nigelat seisukorda. Otsus sai meedias palju kriitikat ja ka
sotsiaalministeerium pidas üürimäära ebaõiglaselt kõrgeks.

Kuna lahenduseni ei jõutud, astus RKAS kõrvale ning sotsiaalministeerium
ja sotsiaalkindlustusamet (SKA) vormistasid maja lühiajaliseks
majutuseks ning selgitasid koosolekul, et see on vajalik, et asi oleks
juriidiliselt korrektne. Ajutise majutuse puhul ei pidanud elanikud ka
kommunaalkulusid hüvitama, ehkki Viirandi kinnitusel on nad selleks kogu aeg
valmis olnud.

Tänavu 5. jaanuaril teatas SKA tema sõnul põgenikele, et lepingut ei pikendata ja märtsi lõpus tuleb kõigil neil välja kolida. Elanikke oli majas 400 ringis.

"Hakkasime võitlema, sest kooliaasta keskel pole see mõistlik - lapsed käivad koolis, lasteaias ja trennides, neil on sõbrad. SKA algne alternatiiv oligi see, et majad peavad tühjaks saama ja ruumi on Saaremaal ning Soomes," lausus Viirand. "Hakkasime võitlema, et laske nüüd vähemalt kooliaasta lõpuni lastel olla, siis vaatame edasi. See vaidlus on kestnud siiani."

Plaanist abivajajad Soome viia on tema sõnul praeguseks loobutud ja tegu oleks ebanormaalse sammuga, sest inimesed on üritanud kümme kuud eesti keelt õppida, Soomes aga ei saa keegi ka vene keelest aru. Ka Saaremaa ei ole hea lahendus, sest seal on tööd leida keeruline. Need, kellel pole koduloomi, lähevad praeguse seisuga elama laevale, kuid koduloomadega põgenikud, kellel ei õnnestu Tallinnas elamist leida, peavadki Saaremaale kolima.

Põgenike abistajad on proovinud leiutada eri viise, kuidas nad saaksid praegustes kodudes kooliaasta lõpuni elada ja Viirandi sõnul oli vahepeal õhus ka variant, et Tallinna linn saaks korterid RKIK-ilt üle võtta ja need sotsiaalkorteriteks muuta. See aga ei õnnestunud.

"See maja on küll kaitseministeeriumi all, aga selles küsimuses on otsustusõigus antud sotsiaalministeeriumile ja ministeerium lepinguid ei pikenda," tõdes ta.

Kõige arusaamatumaks jääb abistajatele see, et kui majaomanikust RKIK on nõus majade kasutamist kuni tuleva aasta veebruari lõpuni pikendama ega soovi selle eest raha, siis sotsiaalministeerium ja SKA on otsustanud selle põgenikemassi üüriturule sundida.

"Enamjaolt on neil miinimumpalgad, neil on peres pensionäre ja lastega kodus olevaid emasid, aga meie viskame põgenikud üüriturule ja Tallinna linn hakkab neile meeletus koguses üüritoetusi maksma," viitas Viirand sotsiaalministeeriumi arusaamatule käitumisele. "Neid toetusi kulub tuhandetes ja tuhandetes."

Kõlvart: SKA esindajad ei püüagi olukorda inimlikult lahendada

Olukord teeb muret ka Tallinna linnale. Linnapea Mihhail Kõlvart pöördus lahenduse leidmiseks peaminister Kaja Kallase poole ja tõi välja, et ehkki üürilepingud peatselt lõppevad, ei ole SKA andnud osapooltele vajalikke selgitusi.

"Praegune olukord tekitab inimestes väga palju muret ja pingeid, kuna uue eluaseme leidmine on majanduslikult vähekindlustatud peredele tõsiseks väljakutseks, seda enam, et nii lühikese aja jooksul ei ole üüriturul võimalik korterit leida," lausus Kõlvart.

Tema sõnul selgitasid linna esindajad vajadust üürilepinguid vähemalt kooliaasta lõpuni pikendada 10. märtsil toimunud nõupidamisel, kus osalesid lisaks linna esindajatele ka SKA, RKIK-i ja vabatahtlike esindajad. Seal kinnitas ka RKIK-i esindaja, et kaitseministeerium on üürilepingute pikendamiseks valmis.

Ehkki SKA on välja toonud päästeameti ettekirjutused, mille kohaselt olevat Kopli tänava hoone ohtlik, on need probleemid Kõlvarti sõnul hea tahtmise korral igati lahendatavad. Linnapea tõi Kallasele saadetud kirjas välja, et linna ja vabatahtlike ettepanekuid tutvustati 13. märtsil ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, kes ei pidanud sellest hoolimata üürilepingute pikendamist RKIK-i ja SKA vahel võimalikuks.

"Tuleb tõdeda, et sotsiaalministeeriumi valitsemisala esindajad ei püüagi olukorda inimlikult ja väärikalt lahendada, vaid survestavad niigi keerulises olukorras sõjapõgenikke kiiremini välja kolima," ütles Kõlvart.

Ta lisas, et 16. märtsil toimunud Kopli hoone külastamisel ütlesid nii Riisalo kui SKA esindaja Vadim Ivanov, et varem sõjapõgenikele antud lubadused pikaajalise majutuse pakkumiseks enam ei kehti. Kohal olnud vabatahtlike ja linna esindajate sõnul möödus kogu kohtumine kriitilises ja perekondade muredesse, näiteks õppeaasta kestel kolimisse või koduloomade pidamise keeldu laevas, ükskõikses suhtumises.

Sama emotsiooniga meenutas kohtumist ka Viirand, kelle sõnul väitis Riisalo seal, et maja oli ainult lühiajaliseks majutuseks mõeldud juba algselt, ehkki 1. aprillil 2022 põgenikele antud dokumendis oli selgelt kirjas, et tegu on pikaajalise majutusega.

"Valetamist, oma sõnadest taganemist on olnud hästi palju," tõdes Viirand. "SKA koordinaatorid alandavad ja kiusavad põgenikke, üritavad neid kogu aeg paika panna. Emotsionaalseid vintsutusi on need inimesed saanud kogu aeg."

Ta leiab, et sotsiaalministeerium on põgenikega äärmiselt inetult käitunud ja tõi välja, et mõned pered on otsustanud tekkinud olukorra tõttu isegi Ukraina ohtlikesse piirkondadesse tagasi minna.

Kõlvart palus, et olukorda sekkuks peaminister, sest küsimus on nii põgenikele inimlike tingimuste tagamises kui ka Eesti riigi usaldusväärsuse ja maine hoidmises. Ta tegi Kallasele ettepaneku pikendada Kopli ja Mäepealse tänava hoonete üürilepinguid vähemalt aasta lõpuni ning hiljemalt 30. märtsiks Tallinnale selle kohta tagasisidet anda.

Riisalo lepinguid pikendada ei kavatse

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles ERR-ile, et valitsus Kõlvarti pöördumist arutada ei kavatse.

"Valitsuses ei ole põhjust arutada asju, mis on fikseeritud seadusega. Valitsuses on arutatud seda, et sotsiaalministeeriumi valitsusalas oleks piisav ressurss, et kõigile ajutist majutust pakkuda, aga selle keskmine aeg on keskmiselt kaks kuud ja maksimumaeg seadusest tulenevalt neli kuud. Siin räägime me aastast," lausus ta.

Riisalo sõnul on kõnealustes majades elavatele peredele piisavalt aega juurde antud, et nad koos Tallinna ja SKA-ga eluasemed leiaksid.

"Ma ei pea kuidagi võimalikuks, et me seda ebavõrdset kohtlemist veel pikemalt jätkame. Seda tuge pakutakse ka praegu aktiivselt inimestele korterite otsimisel ja kes ei leia, neile otsitakse individuaalseid lahendusi. Paljudel juhtudel on selleks veel ajutiselt laevas paiknemine, aga lepingute pikendamise võimalust ma ei näe," sõnas ta.

Riisalo rõhutas, et alates sõja algusest on ajutist majutust soovinud üle 24 000 inimese ja neile pakub riik 1200-eurost ühekordset toetust, katmaks kulutusi tagatisraha maksmiseks või muudeks kolimisega seotud väljaminekuteks.

"Kõik need, kellel on ajutine kaitse, on samade õigustega nagu ülejäänud Eesti inimesed, nad saavad toimetulekutoetust ja kui sissetulek on ebapiisav, katab see toetus Eesti süsteemi kohaselt eluasemekulud," ütles minister ja lisas, et samuti saavad põgenikud vajadusel puudega inimeste toetust, perehüvitisi ning pensionäridest põgenikud lisapensioni, mis nende Ukrainast saadaval pensionisummal Eesti rahvapensionist puudu jääb.

Nii nagu Eesti inimeste puhul, eeldatakse Riisalo kinnitusel ka ukrainlaste puhul, et nad pingutavad. Ta ütles, et üle 24 000 ajutist majutust soovinud inimese on seda ka saanud ning keskmiselt kahe kuuga endale elukoha leidnud.

"Antud kahes majutusüksuses, mis on ajutised ja mille eest maksab riik, on inimesed olnud oluliselt pikemat aega, osa varsti juba aasta. See on meie avalik raha, mida me kasutame. Ja peame aru saama, et kui kohtleme Ukraina sõjapõgenikke erinevalt, tekitab see ärevust ka neis, kes peavad ise toime tulema ja pole aus ka meie enda inimeste suhtes, kellele Tallinnas või teistes kohalikes omavalitsustes sotsiaalseid eluasemeid puudu on ja järjekorrad on pikad," ütles sotsiaalkaitseminister.

Ta lisas, et peavarjuta ei jäeta kedagi ning kõigile pakutakse ajutist majutust edasi laevas, kus on praegu tühja ruumi palju, sest põgenikke tuleb järjest vähem.

"Ukrainas on täiemahuline sõda. Eesti riik on teinud per capita väga suuri kulutusi nii sõjaliseks abiks kui ka põgenike abistamiseks. Väga keeruline on pakkuda inimestele koos koduloomadega ajutist majutust. Inimesed peaksid kasutama ära kogu abi, mida neile pakutakse, ja püüdma leidma pikaajalist majutust koos abistajatega," lausus ta.

Riisalo sõnul on riik teinud eelarvest eraldisi ka põgenike koduloomade veterinaarabiks, kuid kogu inflatsiooni ja energiahindade kallinemise kontekstis ei ole Eesti nii jõukas, et suudaks pakkuda kõike, mida sõjapõgenikud soovivad.

"Saan väga hästi aru, kui keeruline on nende olukord ja kolimine võõrasse riiki ja kultuurikeskkonda, aga sellele vaatamata tuleb teha ka jõupingutusi ja rõhutan, et meil on praegu 39 000 ajutise kaitsega sõjapõgenikku Eestis, aga siin räägime kahest majutusüksusest, kus on tekkinud probleem. Arvan, et selle lahendus on kõigi osapoolte ühine jõupingutus, et aidata inimestel elukohad leida. Lepingute pikendamine ei ole kindlasti lahendus."

SKA ei ole kriitikaga nõus

Sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna tiimijuht Kirill Badikin ütles, et SKA ei jäta kedagi koduta.

"SKA ülesanne on pakkuda lühiajalist majutust ning toetada inimesi iseseisvasse ellu siirdumisel. Tänaseks on suurem enamus RKIK-i majades elavatest sõjapõgenikest valmis liikuma iseseisvale elule," lausus ta ja lisas, et see on võimalik tänu kümnete sotsiaalkindlustusameti spetsialistide, vabatahtlike ja Tallinna uussisserändajate kohanemise toetamise osakonna (UKTO) koostööle.

Teisipäevase seisuga on Badikini sõnul sajast majas elavast leibkonnast 68 leidnud endale püsiva elukoha, üheksa andnud teada, et vajavad lühiajalist majutust ning kuus leibkonda liigub Eestist edasi. Pikaajalist elamispinda pole veel leidnud 16 leibkonda, kuid elupaiku otsitakse neile intensiivselt. Neile tutvustatakse ka SKA-le teadaolevaid pikaajalisi majutusvõimalusi, mida on Badikini sõnul praegu 135.

"Kui inimestele need variandid ei sobi, pakume lühiajalise majutuse võimalust eeskätt laeval Isabelle, kus jätkame tööd, et kõik põgenikud endale kodu leiaks," lausus ta.

Badikini sõnul oli eelmise aasta kevadel lootus, et Kopli ja Mäepealse korterid õnnestub püsivateks elukohtadeks muuta, kuid see lootus ei täitunud. Segadust oli palju ja kõigi põgenike majutamiseks tuli kiiresti tegutseda, kuid suurim eesmärk, et ükski põgenik ei jääks peavarjuta, sai tema kinnitusel alati täidetud.

SKA esindaja ei olnud nõus põgenike abistajate väitega, et SKA teatas vajadusest märtsi lõpuks välja kolida 5. jaanuaril. Badikini sõnul on põgenikke sellest, et majutus on lühiajaline, teavitatud juba mullu septembrist ja põgenikke esindavad vabatahtlikud said selle info 12. augustil.

"7. oktoobril valmis majade kodukord, mida tutvustati ka põgenikele. 31. oktoobrist 2. novembrini toimus kodukorra allkirjastamine ning kõiki põgenikke teavitati sellest, et tegemist on lühiajalise majutusega, kus nad saavad elada 31. märtsini 2023," lausus Badikin.

Kadri Viirandi sõnul on SKA antav info olnud vastukäiv, sest kui augusti keskel lubati, et elukoht jääb põgenikele vähemalt 2023. aasta märtsi lõpuni, siis juba kümme päeva hiljem teatati põgenikele infotunnis, et nad peavad lahkuma 31. detsembriks 2022. Kui teema meediasse jõudis, tuldi tagasi märtsi lõpu tähtaja juurde.

Kui vabatahtlikud ja Tallinna linn süüdistavad SKA esindajaid põgenike vintsutamises ja nendega inetus käitumises, siis SKA sellega nõus pole ning Badikini sõnul on nende töötajad kogu aeg põgenike jaoks kättesaadavad ja abivalmis olnud.

Lepingute pikendamata jätmist põhjendab SKA sellega, et teistes lühiajalistes majutuskohtades on selle nädala keskpaiga seisuga 1478 vaba kohta ja nendega on lepingud pikema kestvusega. Badikini sõnul teevad nad majutuskohtades viibijatega igapäevast koostööd, et nad saaksid võimalikult kiresti iseseisvat elu alustada ega peaks pidevalt kolima ja just seetõttu kutsub SKA kinnisvaraomanikke üles jõude seisvat kinnisvara põgenikele üürima.

Lõpetuseks tõi Badikin välja, et välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt on SKA korraldatav majutuskeskuse teenus ajutine ja inimestele tuleb leida püsiv elukoht nelja kuu jooksul. Kuna omavalitsustel on sotsiaalpindu vähe, otsitakse püsivaid elukohti eelkõige vabalt üüriturult.

"Kui inimene on keeldunud SKA pakutavast lahendusest, on meil seaduslik õigus paluda inimesel leida ise endale üüripind kahe kuu jooksul. Pärast seda ta peab majutuskohast lahkuma," tõdes Badikin ja lisas, et sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt tagab kohalik omavalitus eluruumi inimesele, kes ei ole saa ise seda endale ja oma perele rahaliselt võimaldada.