Haapsalus koguneti küüditatuid mälestama toomkiriku ristimiskabelis, kus süüdati küünlad. Mälestushetk peeti ka linna lipuväljakul.

Elvi Varik oli kaheksa-aastane ja koos emaga vanaema juures, kui küüditajad sinna tulid.

"Vanaema oli haige, halvatud. Tal olid kõik liigesed haiged. Mina magasin vanaema juures. Vene sõdur tuli ja hakkas vanaema ära võtma ja kaasa tirima. Vanaema karjus ja ta muudkui tiris, Ema oli noor, 29 aastat vana, põllutööga harjunud. Kui võttis ja virutas sellele sõdurile täie, nii see oli pikali maas selle kivipõranda peal. Ta vihastas, krabas oma püssi ja viis meid niimoodi ära, et meil oli ainult pool leiba kaasas, minul oli isa pintsak seljas ja suvesussid jalas," kirjeldas Varik.

Varik ütles, et tema onul õnnestus tuua talle enne nende teele panekut veel riideid, kuid näljasurmast päästis rongivagunis see, et ühel mehel oli kaasas viljakott hernestega, mida ta lapsele pakkus.

Läänemaal mälestati küüditatuid ka Risti raudteejaamas asuva mälestusmärgi juures. Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ütles, et Venemaa kuriteod Ukrainas on inimestele meelde tuletanud, et kurjus ei ole maailmast kadunud. Kuna represseeritud eesti inimesed jäävad aasta aastalt vanemaks on oluline, et me ei unustaks, milliseid õudusi idanaaber ka eesti rahva vastu toime on pannud.

"On üksikud meie hulgas krapsakamad, kes saavad sellega hakkama, et käivad koolides, jutustavad, teevad, kuid mitte igaüks sellega hakkama ei saa. See peaks olema kooliprogrammides suuremalt sees," rääkis Aljaste.

Aljaste sõnul on eri aegadel represseeritud eesti inimesi veel elus veidi üle 7000 ja enamik neist küüditati lapsena või nad sündisid Siberis.

Tallinnas Vabaduse väljakul pandi küüditamise aastapäevaks üles valgusinstallatsioon. Sellel on tähistatud need raudteede sihtpunktid, kuhu eestlasi küüditati.

Seekord on märgistatud ka kohad, kuhu vene agressor on küüditanud Ukraina elanikke, sealhulgas lapsi. Ukraina lapsi on saadetud Venemaale adopteerimiseks või niinimetatud ümberkasvatuslaagritesse. Teatavasti andis Rahvusvaheline kriminaalkohus välja Vladimir Putini vahistamismääruse just Ukraina laste deporteerimise alusel.

Tartus mälestati küüditamisohvreid Rukkilille mälestusmärgi juures. Mälestustseremoonial võtsid sõna Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Memento esindaja Eha Kaljuvee. Mälestuspalve pidas Tartu piiskop Joel Luhamets. Tartu raekoja kellad mängisid erinevatel kellaaegadel isamaalisi viise.

Pärnus tähistati küüditamise tähtpäeva Leinapargis kunagise raudteejaama juures, kust küüditatud Siberi poole teele saadeti. Kõik, kes mälestuskivi juurde pärja asetasid ja sõna võtsid, tõdesid, et Venemaa ei ole aastakümnetega muutunud ja hävitab praegugi oma naaberrahvaid. Seda näitavad meile Ukraina sündmused ja just sellepärast tehakse Eestis kõik, et Ukrainat toetada.