Mungad ei taha kloostrist lahkuda. Kloostri ümber kogunesid ka nende toetajad. Kloostri juures tegutsevad nüüd veel Ukraina korrakaitsjad ja kultuuriministeeriumi ametnikud, vahendas The Times.

Ukraina võimud andsid munkadele aega neljapäevani, et nad sealt välja koliksid. "Ma ei lahku enne, kui mind sunnitakse. Ja valitsus ütles, et ei kasuta jõudu," ütles kohalik munk Simeon. 

Kiievi koobasklooster kuulub riigile ja valitsus rendib seda välja kirikule. Kloostri ajalugu ulatub tagasi 11. sajandisse, mil Kiievi-Vene valitsejad andsid munkadele loa asuda Dnepri jõe kaldal asuvatesse koobastesse.

1686. aastal väljastas kirikukogu dokumendi, mis andis Moskva patriarhile õiguse pühitseda ametisse Kiievi metropoliit.

Praegune kirikutüli on aga seotud Ukraina uuema ajalooga. 

Viis aastat tagasi tunnustas Konstantinoopol Ukraina õigeusu kiriku iseseisvust ehk tema äratulekut Moskva alluvusest. Ukraina kiriku kõrvale jäi aga alles ka Moskvale alluv õigeusukirik. 

Ukraina õigeusu kiriku haru, mis seni oli veel Moskva patriarhaadi alla kuulunud, katkestas eelmisel kevadel ametlikult oma sidemed Vene kirikuga. Skeptikud ütlesid siis aga, et tegemist oli trikiga, et rahustada kriitikuid. Ukraina haru jäi sisuliselt Venemaa kiriku osaks ega kuulutanud välja täielikku iseseisvust.

Kloostri mungad eitavad võimude süüdistust, et nad on Putini käsilased.

Ukraina kiriku toetajad avaldasid lootust, et mungad peavad lõpuks võimude survel kloostrist lahkuma. "Mul on hea meel, et mungad lähevad minema. Nad kõik on valetajad," ütles Kiievi elanik Vera Stepanova.

1961. aastal ajas kommunistliku partei juht Nikita Hruštšov mungad samuti kloostrist välja ja muutis selle muuseumiks. Usklikud väidavad, et seetõttu tabas Kiievit looduskatastroof, mille tõttu hukkus sadu inimesi.