Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 17. mail kell 17.00:

- Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale;

- Venemaa teatel kasutas Ukraina rünnakuks ligi 600 drooni;

- Rünnak alla sattus ka Krimm;

- Ukraina partisanid jätsid osa Moskva õhutõrjest pimedusse;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit.

Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas

Venemaa sõltumatu meediaväljaanne Astra teatas, et Venemaa lõunaosas Stavropoli krais asuvas Nevinnomõsski Azoti tehases puhkes laupäevase droonirünnaku tagajärjel tõenäoliselt tulekahju .

Tehas on üks Venemaa suurimaid mineraalväetiste ja lõhkeainete tootmisel kasutatavate kemikaalide tootjaid. Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu ametnik Andrii Kovalenko kirjeldas rajatist varem Venemaa kaitsetööstuskompleksi "kriitilise osana".

Rünnak toimus ajal, mil Ukraina jätkas oma pikamaa droonirünnakute lainet, mis on suunatud Venemaa sõjaväe- ja tööstusinfrastruktuurile, mis toetab Moskva sõjalisi jõupingutusi.

Nevinnomõsski Azot toodab aastas kuni miljon tonni ammoniaaki ja üle miljoni tonni ammooniumnitraati, mida kasutatakse lõhkeainete ja suurtükimürskude tootmisel.

Zelenski: Ukraina droonirünnak Moskva oblastile on täiesti õigustatud

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Kiievi pühapäevane droonirünnak Moskva oblastile, milles hukkus vähemalt neli inimest, oli täiesti õigustatud kättemaks Moskva enda rünnakute eest.

"Meie vastused Venemaa sõjapikendamisele ning rünnakutele meie linnade ja kogukondade vastu on täiesti õigustatud," ütles Zelenski Telegramis.

"Seekord jõudsid Ukraina "kaugmaa sanktsioonid" Moskva oblastini ning me ütleme venelastele selgelt: nende riik peab oma sõja lõpetama," ütles Zelenski sotsiaalmeedias. "Ukraina drooni- ja raketitootjad jätkavad oma tööd."

President tänas Ukraina relvajõude.

"Kaugus Ukraina piirist on üle 500 kilomeetri. Vene õhukaitse kontsentratsioon Moskva oblastis on suurim. Aga me ületame selle," lisas ta.

Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale

Moskva regioon sattus ööl vastu pühapäeva, 17. maid ulatusliku droonirünnaku sihtmärgiks ning Venemaa ametnikud ja kohalikud elanikud on teatanud mitmel pool toimunud plahvatustest, vahendas väljaanne The Kyiv Independent.

Moskva linnapea Sergei Sobjanini ühismeediapostituse kohaselt on Vene õhukaitseväed tõrjunud rünnakut juba alates laupäeva õhtust ja jätkanud seda pühapäeva varahommikuni.

Vahetult enne keskööd teatasid erinevad ühismeediagrupid, et Venemaa poole võib lennata kuni 300 tundmatut drooni.

Kohaliku aja järgi kella 3.30 paiku väitsid Venemaa võimud, et alla on tulistatud vähemalt 73 drooni ning õhutõrjesüsteemid on endiselt hõivatud sihtmärkide kahjutuks tegemisega.

Pärast kella kolme öösel sotsiaalmeedias levitatud videotel on näha sähvatusi taevas ja tulekahjusid paljudes kohtades. Klini ja Zelenogradi elanikud teatasid, et kuulsid valju plahvatust, mis viitab sellele, et rünnak tabas Moskvat ümbritsevaid regioone.

Ühismeediakeskkonnas X tegutseva konto BrennpunktUA autor kirjutas, et teateid ja videoid õhurünnakust laekub nii palju, et ta ei jõua kõike postitadagi.

Massive Drone attack in the Moscow Region continues. There is so much footage incoming that I can't even post everything. It's insane! pic.twitter.com/lO733qIwAj

— @BrennpunktUA (@BrennpunktUA) May 17, 2026

Moskva oblasti kuberner Andrei Vorobjov teatas varahommikul kolme inimese surma saamisest droonirünnakutes - üks naine kaotas elu Himki ühes eramus ning kaks meest Mõtištši lähedases külas.

Pärastlõunaks oli hukkunute arv tõusnud neljale.

Moskvas Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaam peatasid öösel töö.

Väljaanne Dialog.ua väitis, et tegemist oli ühe suurima Moskva ja seda ümbritseva regiooni pihta suunatud õhurünnakuga, mille käigus tabati naftatöötlemistehaseid, sõjatööstuskompleksi rajatisi ja Šeremetjevo lennujaama. Vene õhukaitse "vihmavari" murti läbi ja rünnakutes said mitmed sihtmärgid tabamuse.

Muuhulgas said pihta Moskva-lähedased Zelenograd, Naro-Fominsk, Himki ja Durõkino. Tabamuse sai Moskva naftatöötlemistehas, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumplas ja Šeremetjevo lennujaam.

Zelenogradis rünnati Angstremi tehas, mis on lääneriikide sanktsioonide all, kuna toodab mikroelektroonikat ja pooljuhte Venemaa relvajõududele.

Dubnas rünnati raketitootmisega tegelevat Raduga disainibürood.

Venemaa peamisel lennujaamal Šeremetjevos teatati tõsisest tulekahjust. Kohalike võimude väitel kahjudest ei teatatud.

Vene õhutõrjujate välja lastud raketid kahjustasid Dialog. ua väitel mitmeid elamuid Zelenogorskis, Himkis ja Balašihhas.

Venemaa võimude väitel sai Ukraina rünnakutes vigastada 12 inimest, kellest enamik olid Moskva naftatöötlemistehase töötajad.

Tuntud Ukraina vabatahtlik ja kaitseministri nõunik Serhi Sternenko kommenteeris rünnakut Moskva naftatöötlemistehasele järgmiselt: "See on ainus naftatöötlemistehas 2000 kilomeetri raadiuses meist, mida massiivsed rünnakud ei ole seni tabanud, kuna seda kaitseb tohutu hulk õhutõrjesüsteeme. See oli kaitstud. Iga rünnakuga halveneb venelaste võime oma õhuruumi kaitsta. Kujutage ette, mis juhtub, kui hakkame kaks korda rohkem droone välja saatma? See juhtub. Sõda naaseb kodumaale," kirjutas Sternenko.

Operatsiooni kommenteeris ka Ukraina mehitamata süsteemide väejuhatuse ülem Robert "Madyar" Brovdi. Ta postitas foto ründedroonist, mille tiivale oli inglise keeles kirjutatud "Moskva ei maga kunagi". Tühistasin üheotsapileti elamaks vaikset elu Patriarhi tiikide ümbruses," märkis Madyar. (Seal asub Moskva kesklinna üks kõige luksuslikumaid elupiirkondi - toim.)

Venemaa teatel kasutas Ukraina rünnakuks ligi 600 drooni

Ukraina ründas ööl vastu pühapäeva Venemaad ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm Moskva oblastis ja üks Belgorodi oblastis, teatasid Vene võimud.

Venemaa kaitseministeeriumi väitel tulistas õhutõrje öö jooksul üle riigi alla 556 drooni ning veel 30 drooni neutraliseeriti pärast koidikut ühes senise konflikti suurimas Ukraina rünnakulaines.

Ministeerium lisas, et Ukraina droone hävitati 14 regioonis, samuti Ukrainalt annekteeritud Krimmi poolsaarel ning Mustal ja Aasovi merel, kusjuures Moskva ümbrus oli üks enim kannatada saanud piirkondadest.

"Eramaja tabanud droonirünnakus hukkus naine. Veel üks inimene on rusude all lõksus," postitas Moskva oblasti kuberner Andrei Vorobjov ühismeediasse, lisades, et varahommikuses rünnakus hukkus ka kaks meest.

"Alates kella kolmest hommikul on õhukaitse tõrjunud laiaulatuslikku droonirünnakut pealinna piirkonnale," ütles ta, lisades, et neli inimest sai haavata ja rünnaku alla langesid taristuobjektid.

Venemaa pealinnas teatasid kohalikud võimud, et õhutõrjesüsteemid tabasid öö jooksul üle 80 drooni.

"Kohtades, kuhu rusud kukkusid, on fikseeritud väiksemaid kahjustusi," postitas linnapea Sergei Sobjanin. Viimase 24 tunni jooksul tabati kokku 120 drooni, ütles ta.

Sobjanini sõnul haavas üks rünnakutest nafta- ja gaasitöötlemistehase lähedal asuval objektil ehitustöölisi.

"Tehase tootmine ei ole häiritud. Kahjustada sai kolm elumaja," lisas ta.

Kuigi Vene pealinna piirkond on sageli droonirünnakute sihtmärgiks, on Ukraina piirist umbes 400 kilomeetri kaugusel asuv Moskva harva sattunud rünnakute alla.

Ukrainaga piirnevas Belgorodi oblastis hukkus öösel Šebekino rajoonis veoautot tabanud droonirünnakus üks mees, teatasid piirkonna võimud.

Ukraina õhuvägi teatas samal ajal, et hävitas riiki rünnanud 287 Vene ründedroonist 279.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lubas reedel, päev pärast seda, kui Vene relvajõudude rünnakus Kiievile hukkus 24 ja sai viga veel umbes 50 inimest, korraldada rohkem vastulööke Venemaale.

Zelenski rõhutas, et Kiievi strateegia võtta sihikule Venemaa sõjalisi ja energiarajatisi, et haavata Moskva võimet sõjategevust finantseerida, on täielikult õigustatud. 

Rünnak alla sattus ka Krimm

Plahvatustest teatati öösel ka okupeeritud Krimmis, kuid nende rünnakute tulemuste kohta on veel vähe teada.

Esialgsetel andmetel võis õhurünnak tabada Katša lennuvälja, Kazatši lahte, Inkermani ja Sevastoopolit, teatas väljaanne RBK-Ukraina.

Heavy explosions occurring along the coastal areas of Crimea, Ukraine. It is a hot night for the Russian occupation. pic.twitter.com/jCS6cxmsF2

— (((Tendar))) (@Tendar) May 16, 2026

Portaal meenutas ka, et Ukraina ja Venemaa vahel kehtis 9.–11. maini relvarahu. Kuigi Ukraina president Volodõmõr Zelenski lubas venelastel 9. mail paraadi korraldada, otsustas Venemaa relvarahu pärast 11. maid mitte pikendada ning korraldas 14. mai öösel suure rünnaku Kiievi vastu. Zelenski lubas Venemaale samaga vastata.

Viimati tabas Ukraina õhurünnak Moskvat 4. mail, kui droon tabas Mosfilmovskaja tänaval kõrghoonet. Linnapea Sobjanin teatas toona, et ohvreid ei olnud.

Ukraina rünnakud toimusid paar päeva pärast seda, kui Venemaa kehtestas droonirünnakute tagajärgede kajastamisele uued piirangud, keelates fotode, videote või üksikasjade avaldamise ilma ametliku loata. Piirangute eirajaid ootavad trahvid vahemikus 3000 kuni 5000 rubla (38–64 dollarit) üksikisikutele ja kuni 50 000 rubla (640 dollarit) ametnikele ja kuni 200 000 rubla (2500 dollarit) juriidilistele isikutele.

Ukraina partisanid jätsid osa Moskva õhutõrjest pimedusse

Ukraina partisaniliikumise Ateš teatel kahjustasid tema võitlejad mitmeid sidetorne Moskva ümbruses Putilkovo, Kommunarka ja Domodedovo piirkonnas, jättes sellega osa Vene pealinna õhutõrjest ilma võimalusest saada vaatlusandmeid ja nende põhjal tegutseda.

Liikumise väitel asusid nendes rajatistes elektroonilise sõjapidamise moodulid, mille abil sai jälgida madalalt lendavate sihtmärkide kulgemist, edastada andmeid ja koordineerida Venemaa õhutõrjeüksuste tegevust.

Liikumise esindajate sõnul kaotas Moskva lähedal asuv õhutõrjesüsteem pärast sabotaaži väidetavalt mõned vaatluspunktid.

"Ilma nende seadmeteta lakkab madalalt lendavate sihtmärkide kohta käivate andmete õigeaegne edastamine, mis vähendab reageerimisaega ja jätab mõned marsruudid katmata," teatas liikumine.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 348 790 (+1170)

- tankid 11 938 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 24 578 (+4);

- suurtükisüsteemid 42 215 (+82);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1790 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1384 (+3);

- lennukid 436 (+1);

- kopterid 352 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1410 (+13);

- operatiivtaktikalised droonid 295 454 (+2131);

- tiibraketid 4628 (+2);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 97 118 (+325);

- eritehnika 4196 (+5);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.