Valitsus otsustas mullu 30. juunil, et uue Tallinna haigla rajamine arvatakse välja aasta varem kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskavast. Selle kava alusel jaotatakse EL-i taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid, mis on mõeldud koroonakriisi kahjulike mõjude ja tagajärgede leevendamiseks. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehk uue Tallinna haigla püstitamiseks oli kavas ette nähtud 280 miljonit eurot.

Tallinna linn ja SA Tallinna Haigla Arendus vaidlustasid valitsuse otsuse kohtus. Kaebajad leidsid, et otsusega rikuti nende õigusi ja kokkuvõttes kaotasid nad võimaluse haigla ehituseks raha saada.

Halduskohus tagastas kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, sest valitsuse otsus polnud veel lõplik. Kuna kava muutmiseks oli vaja Euroopa Komisjoni heakskiitu, pidi rahandusministeerium alustama nendega läbirääkimisi. Alles pärast komisjoni kooskõlastust võis valitsus kinnitada uuendatud kava. Samale järeldusele jõudis ka ringkonnakohus.

Riigikohtu halduskolleegium nõustus kolmapäeval avaldatud määruses haldus- ja ringkonnakohtuga, kuid täiendas nende põhjendusi. Kolleegium märkis, et kaebajatel puudus ilmselgelt kaebeõigus, sest ainuüksi investeerimisobjekti taastekavasse lisamine ei andnud õigust toetust saada.

Riigikohus selgitas, et EL-i tasemel kinnitatud taastekava loob küll õigusi ja kohustusi liikmesriigi ja EL-i vahel, aga liikmesriigi ja konkreetse toetuse taotleja suhetes pole see õiguslikult siduv.

Uue Tallinna haigla kuulumine taastekavasse tähendab ainult seda, et muude tingimuste täitmise korral saab riik sõlmida linnaga rahastamislepingu. Selle lepingu sõlmimise üle on küll peetud läbirääkimisi ja olemas on ka projekt, aga allkirjastamiseni pole jõutud. Kaebajatel tekiks õigus rahastusele alles pärast lepingu sõlmimist, märkis riigikohus.