Pealinna koalitsioonikõnelustel pole aastate jooksul palju kirgi kütnud Tallinna Haigla peatükki veel avatud. Hinnangud, kuidas edasi, kõikusid seni seinast seina. Siiski usuti poliitikute seas, et juba alustatud projekteerimisele pidurit tõmmates võib hulk raha raisku minna. Räägiti võimalikest leppetrahvidest ja ajakulust. Värsked uudised annavad aruteludele värvi juurde.

Tallinna Haigla projekteerimine algas 2021. aasta sügisel, kui linn sõlmis lepingu Itaalia firmadega ATI Project srt ja 3TI Progetti. 17,8 miljoni euro eest ootas linn, et itaallased annavad haigla põhiprojekti üle 2023. aasta detsembris. Selle aasta jaanuaris sai linn kätte alles eelprojekti ehk väikese osa tellitud tööst.

"Tallinna Haigla Arenduse sihtasutus ei ole rahul selle tööga, mida projekteerija on teinud," rääkis sihtasutuse nõukogu liige, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski. "Usku, et see projekteerija on võimeline meile kvaliteetselt põhiprojekti tegema, juhatusel ei olnud ja nõukogu on nende argumentidega nõustunud. Praegu käib töö selle lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks," sõnas Ossinovski.

Tema sõnul oli projekteerijal probleeme nii tähtaegadest kinnipidamise kui ka kvaliteediga. "Kehva tööd teevad, on meie projektimeeskonna hinnang," sõnas Ossinovski. "Nõukogu on informeeritud teatud näidetest, kus see töö pole vastanud nõuetele ega tellija soovidele."

Kahtlused tekkisid eelmisel sügisel

Seda, et haigla põhiprojekt praeguseks valmis pole, ei saa lõpuni itaallaste kraesse ajada. Nimelt otsustas linnavalitsus pärast sõja algust Ukrainas, et haigla vajab täiendavat maa-alust korrust. Selle tarbeks muudeti lepingut ja anti projekteerijale lisaaega.

Uue kokkuleppe järgi pidanuks põhiprojekt valmima selle aasta neljandas kvartalis. Eelprojekt pidi valmima hiljemalt eelmise aasta sügisel.

Umbes samal ajal ehk eelmise aasta oktoobris oli selge, et tööd venivad. Tallinna Haigla Arenduse sihtasutuse juhi Sven Kruubi sõnul pöörduti projekteerija poole ja uuriti, milliseid lahendusi ta pakub. Sisulist vastust linn ei saanud.

"See oli meile järgmine üllatus, mille tulemusena me süvendatult analüüsisime projekteerija tööde seisu ja hindasime selle mittevastavaks projekti ajagraafikule," sõnas Kruup.

Ta lisas, et jaanuaris kätte saadud eelprojektiga võib nüüdseks rahule jääda. Projekteerija tehtud töö vahepealset kvaliteeti Kruup kommenteerima ei hakka, märkides, et leping lõpetatakse vastastikusel kokkuleppel. Ta märkis vaid, et protsess pole olnud kellelegi lihtne.

Itaallased küsisid oluliselt vähem raha kui teised

Mis siis ikkagi juhtus või halvasti läks, pole ettevõte linnale selgitanud. "Tõenäoliselt kõige soodsam hind pani projekteerija surve alla, mida ta ei suutnud lahendada," pakkus Kruup.

2021. aastal korraldatud projekteerimishankel jagati punkte nii kogemuse, hinna kui ka arhitektuurse lahenduse eest. Parima arhitektuurse kontseptsiooni pakkusid välja kohalikud ettevõtted EstKONSULT ja Arhitekt11, kes teenisid tollel minivõistlusel 43 punkti itaallaste 31 punkti vastu.

Lõpptabelis jäid siiski peale Itaalia firmad, kes küsisid kõige vähem raha. Nemad soovisid lepingu eest ilma käibemaksuta 17,8 miljonit, kokkuvõttes teiseks jäänud EstKONSULT ja Arhitekt11 küsisid umbes 30 miljonit eurot ja hankel kolmandaks tulnud Sirkel & Mall soovis 22,7 miljonit eurot.

"Tollel hetkel tagus projekteerija endale vastu rinda ja ütles, et kõik on nii nagu me tavaliselt teemegi," meenutas Kruup. "Ei olnud alust 300 töötajaga rahvusvahelist projekteerimisettevõtet kahtlustada valeandmete esitamises tollel hetkel."

Sirkel & Mall pöördus siiski riigihangete vaidluskomisjoni poole ja ütles, et itaallaste küsitud raha eest ei ole võimalik nii suurt tööd ära teha. Vaidluskomisjon jättis hanke tulemuse jõusse. Sven Kruup rääkis, et toona peeti pikki kirjavahetusi ning ka Tallinna linn küsis itaallastelt korduvalt, kas nad ikka tulevad töödega toime.

"Aga kahtluse korral ei ole seaduslikku alust osaleja hankest kõrvaldamiseks. Meie riigihangete seadus on kohati võib-olla liiga jäik," sõnas Kruup.

Tehtud on viiendik tellitud töödest

Koos käibemaksuga on ettevõtjale üle kantud 6,6 miljonit eurot. Lõplik summa võib sellest veel pisut suuremaks kujuneda. Võrdluseks, pärast maa-aluse korruse lisamist pidi lepingu lõpphind koos käibemaksuga olema 26 miljonit eurot. Lihtsustatult jääb pärast lepingu lõpetamist veel neli viiendikku töödest teha.

Sven Kruubi sõnul valmistab sihtasutus nüüd ette uut riigihanget, et mõni muu ettevõte itaallastelt tööjärje üle võtaks. Hankedokumendid peaks valmis saama suvel.

Erinevalt 2021. aastast ei suru projekti ajakavale peale lootus euroraha saada. Sestap jäetakse uuele ettevõttele projekteerimiseks rohkem aega. "Saame parema projekti ja arvestades projekteerimisturu praegust olukorda tõenäoliselt ka soodsama hinna," sõnas Kruup.

Võimukõnelejaid häirib nii haigla asukoht kui ka arhitektuurne lahendus

Siiski pole Tallinna Haigla projekteerimisega jätkamine veel kindel, sest uue hanke väljakuulutamise üle otsustab parasjagu kokkupandav võimuliit. Näiteks Isamaa Tallinna piirkonna juht Riina Solman usub, et haigla võiks tulla hoopis mujale kui seniplaanitud kohta Lasnamäe paepaljandil.

"Isamaa nägemuses ei ole kunagi olnud, et see suur haiglakompleks tuleks sinna Lasnamäele, lauluväljaku vahetusse ligidusse. Seal on väga palju lahendamist vajavaid küsimusi," sõnas Solman, kelle sõnul tuleks uurida, kas eelprojekti on võimalik teises asukohas kasutada.

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Pärtel-Peeter Pere märkis samuti, et haiglale valitud asukoht on vaieldav. Teda häirib ka see, et haiglale ei tehtud eraldi arhitektuurivõistlust.

"Igasugune arhitektuurivõistlus alati tähendab seda, et me küsime, mis on parimad võimalikud lahendused," sõnas Pere. "Me ei tea praegu, mis on parim võimalik lahendus, vaid linn tellis odavaima võimaliku projekti. Me ei saa niimoodi rajada mistahes avalikku hoonet, haiglahoonet ammugi," lisas ta.

Kas ja kuidas haigla projekteerimisega jätkata, tuleb Pere sõnul arutada koos arstidega.

Sotsiaaldemokraadid soovivad haigla projekteerimisega jätkata

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Jevgeni Ossinovski leiab, et vaatamata takistustele tuleb haigla projekteerimisega edasi minna. Koalitsioonikõnelustel soovivad sotsiaaldemokraadid arutada ka seda, kust saada haigla rajamiseks tarvilik raha. "Erinevad mõtted selleks on olemas," kinnitas Ossinovski.

Kui haiglahoone tuleviku asjus alles otsitakse koosmeelt, siis organisatoorses lahenduses on kõnelusi pidavad erakonnad üsna ühel nõul. Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglad liidetakse tõenäoliselt juba lähiajal üheks sihtasutuseks.

Ossinovski erakonnakaaslase, terviseminister Riina Sikkuti sõnul soovitab taolist kokkuliitmist ka sotsiaalministeerium.

Ministeerium pole loobunud ka unistusest saada Tallinna uus haiglahoone. "Tallinna Haigla oleks linna ja riigi koostöös rajatav ja juhitav haigla," ütles Sikkut ning rõhutas, et ka haigla rajamiseks vajaliku raha peaks riik ja linn ühiselt leidma.

"Nii riigil kui ka linnal iseenesest laenuvõimekust on," sõnas Sikkut. "Vaba raha pole selleks meie eelarves praegu ja seda ei juhtu ka tulevikus. Tõenäoliselt tuleb kokku leppida finantseerimisskeem, mis põhineb suuresti laenudel," rääkis minister.

Sikkuti hinnangul tasub vaadata ka Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi toetusrahade poole. Samas tõdes ta, et Euroopa Liidu toetused uute hoonete ehitamiseks on ajas vähenenud.