Poolteist aastat tagasi sõlmis Tallinna linn lepingu kahe Itaalia firmaga, kes lubasid 17,8 miljoni euro eest Tallinna Haigla tarbeks projekti teha. Pärast täiemahulise sõja algust tellis linn projektile ka ühe maa-aluse kriisihaigla korruse ja hind kerkis umbes nelja miljoni võrra. Kuid tegelikud kulud on veel hulga suuremad.

"On olemas ka meeskond, kes linna poolt tegeleb projekteerimisega. Ehk siis kulud ongi kokku umbes 40 miljonit," rääkis linnapea Mihhail Kõlvart, kelle sõnul ei tohiks arved jääda pelgalt tallinlaste katta.

"Me ju alustasime projekteerimisega ainult sellepärast, et meile oli antud selge signaal, et me peame kiirustama, et taastefondi ressurss oleks meie jaoks kättesaadav," selgitas Kõlvart.

Selle, et Tallinna Haigla jääb 280 euromiljonist ilma, otsustas valitsus eelmise aasta juulis. Ehkki linn väitis vastupidist, usuti valitsuses, kuhu olid jäänud vaid reformierakondlased, et taastefondis nõutud 2026. aasta suveks haiglat valmis ei saada. Taastekava muutmise kõnelusi peeti juba järgmise valitsuse ajal ning tänavu märtsis esitas Eesti taastekava muutmiseks ametliku taotluse.

Brüsselis Kõlvartit ei kuulatud

Mai alguses tegi Tallinn viimase katse ja saatis kirja Euroopa Komisjoni Eesti esindusse. "Austatud Euroopa Komisjon," alustas Kõlvart kirja, kus selgitas, et isegi kui taastekavast jäetakse välja Tallinna Haigla rajamine, tuleb eurorahaga hüvitada vähemalt 40 miljoni eurone projekteerimisarve.

Kõlvart kurtis komisjonile, et linn võttis taastekava uskudes rahalisi kohustusi ning et valitsus on linna heausksust ja usaldust kuritarvitanud. "Tallinna linn ja SA Tallinna Haigla Arendus tuleb kaasata taastekava muutmise menetlusse," lisas Kõlvart.

Kolm päeva hiljem kiitis komisjon taastekava heaks. "Euroopa Komisjon on selle kirja kätte saanud, menetleb seda ja loomulikult sellele tuleb vastus," lubas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela, märkides samas, et komisjon suhtleb ennekõike riikide mitte omavalitsustega.

Linn ja riik on nüüd juba aasta aega vaielnud, kas haigla oleks suudetud 2026. aasta suveks valmis ehitada. Tallinn usub, et valitsus oli liialt pessimistlik või ajas teadlikult pada. Riigi hinnangul oli linnavalitsus liialt optimistlik või prognoosis teadlikult valesti.

Euroopa Komisjoni vaates pole sellel suuremat tähtsust. Vivian Loonela sõnul ei hinnanud komisjon taastekava muutmisel niivõrd seda, miks eelmine projekt kavast välja võeti, vaid seda, kas uued projektid sobivad.

"Komisjoni jaoks on oluline, et Eestis muutuks paremaks terviseteenuste kättesaadavus. Taastekavas on investeering Viljandi haiglasse, mis samamoodi aitab terviseteenuste kättesaadavust suurendada," selgitas Loonela ning lisas, et detailsemad otsused jäetakse riigi teha.

Kas kohtuga saaks Euroopa Liidu rahandusministrite vastu?

Ehkki Euroopa Komisjon Kõlvarti muret kuulda ei võtnud, on linnal tehniliselt veel lootust. Nimelt tegi komisjon taastekava muutmiseks ettepaneku, kuid tegelik otsus sünnib Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel.

Järgmine Ecofin koguneb Luksemburgis 16. juunil ning kuni selle ajani oleks linnavalitsusel aega, et liikmesriikide valitsused ära veenda. Mihhail Kõlvart tõdes, et see ei ole realistlik. Küll aga arutatakse linnas, mida teha, kui ministrite kohtumine lõpeb.

"Et mis on need võimalikud edaspidised õiguslikud käigud, mis antud olukorras oleksid adekvaatsed. See teema ei ole meie jaoks ammendatud," kinnitas Kõlvart, kelle sõnul analüüsivad järgmisi samme linna juristid.

Loonela ütles, et rahandusministrite otsus on liikmesriigile siduv ja huvigrupid seda vaidlustada ei saa. Ta tõi näite ülemöödunud kümnendi finantskriisist. "Kui siis võeti vastu otsus, kuidas mõned riigid pidid kriisist välja tulema, kas nende huvigrupid võisid neid otsuseid Euroopa Kohtus vaidlustada, siis vastus on ei," rääkis Loonela.

Projekt läheb edasi, kuid sajad miljonid on puudu

Kõlvarti sõnul tuleb nüüd mõelda pikaajalise perspektiivi peale, aga just see on Tallinna Haigla puhul kõige ähmasem. 40 miljoni euroste ettevalmistustööde järel peaks algama haigla ehitus.

Paar aastat tagasi hinnati ehitustööde ja seadmete hinnaks alla 500 miljoni euro. Hiljem on summat kümnete miljonite kaupa ülespoole nihutatud. Kuid seda, kust raha tuleb, keegi öelda ei oska.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ütles, et iseenesest oleks uut haiglat tarvis ning põgusalt võeti see jutuks ka koalitsioonikõnelustel. "Ainsad suured investeeringud, mida koalitsiooniläbirääkimistel kokku lepiti, olid kaitseinvesteeringud ja ERR-i maja, aga ühegi teise objekti osas täiendavat otsust ei tehtud," rääkis Sikkut.

Ta ei oska ka öelda, kas haigla jõuab sotsiaalministeeriumi prioriteetide sekka eesseisvatel riigi eelarvestrateegia kõnelustel. "Sotsiaalministeerium paneb oma eelarvestrateegia plaani paika 1. juuliks," sõnas Sikkut.

Vaatamata ebaselgele tulevikule läheb linn projekteerimisega edasi. "Minu arvates ei olegi teist alternatiivi. Tallinna Haiglat tuleb ehitada. Muidu me ei saa üldse seda teenust inimestele pakkuda," rääkis Kõlvart, kelle sõnul amortiseerub suurem osa Tallinna praegustest haiglahoonetest 10-15 aasta pärast.

Siiski on kõlanud ka mõtteid panustada olemasolevate haiglahoonete renoveerimisse. Kõlvart ütles seepeale, et uut kvaliteeti saab pakkuda vaid uues keskkonnas. "Kui me kuskil hakkame midagi renoveerima, siis sellega mingit kvaliteedihüpet ei teki. Me ikka loodame, et riigil on laiemat perspektiivi," rääkis Kõlvart.

Sikkut lubab selgust aasta lõpuks

Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla kuuluvad küll linnale, kuid seaduse järgi on tervishoid riigi vastutada. Ehkki Tallinna Haigla eurorahata jätmise otsustas riik juba peaaegu aasta tagasi, tõdeb Sikkut, et järgmisi plaane siiani tehtud ei ole.

"Kõiki neid otsuseid on vaja pigem kiiremini kui aeglasemalt. Aga nii ravivõrgu kui ka tervishoiu rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse teemat arutab valitsus aasta lõpus ja selleks ajaks võiks see pilt olla tervikuna ka kokku joonistatud," lubas Sikkut.

Isegi kui valitsus annaks praegu selge sõnumi, et Tallinna Haigla ehitamiseks raha ei tule, läheks linn projekteerimisega lõpuni. "Küsimus on selles, kas me kirjutame korstnasse 20 miljonit praegu ja meil ei olegi midagi käes ja meil ei ole ka perspektiivi või meil on järgmisel aastal projekt käes ja me võitleme Tallinna Haigla nimel edasi," rääkis Kõlvart.

Valminud projekt püsib värske kuus-seitse aastat, kuid arvestades praeguste haiglahoonete amortiseerumist tuleb otsused teha varem. "Ma arvan, et kui selles koosseisus valitsus ei suuda midagi otsustada, siis kriitiline aeg on järgmine valitsuse koosseis pärast riigikogu valimisi. Siis peab kohe otsus tekkima. Kui seda ei tule, siis tuleb otsustada, et selle projektiga pole midagi teha," tõdes Kõlvart, kelle sõnul on ainus võimalus haigla ehitada koostöös riigiga.

"Seda varianti, et linn leiab selleks ajaks juba tõenäoliselt 700-800 miljonit eurot, mina tegelikult praegu ei näe," ütles Kõlvart.

Kõlvarti sõnul graafikut enam ei ole

Ehkki linnnavalitsus rõhutas veel augustis, et jõuaks 2026. aasta suveks haigla valmis ehitatud, oli algne ajakava juba toona nihkesse läinud. Projekteerijaga sõlmitud lepingu järgi pidi linn augustiks haigla eelprojekti kavandi kätte saama. "Eelprojekti alusel peab saama teha kõik olulised otsused tehnosüsteemide ja muude tehniliste parameetrite kohta," seisab lepingus.

Tegelikult oli eelprojekti koostamine augustis veel täies hoos. Muu hulgas venitas projekteerimist mõned kuud varem tehtud otsus rajada haiglale teine maa-alune korrus. Kui meditsiinilinnak kunagi valmib, saab sinna rajada kõigi tarvilike tehnosüsteemidega kriisihaigla.

Algse ajakava järgi jäänuks linnavalitsusele eelprojekti läbitöötamiseks paar kuud ning novembris pidanuks see saama tellija kooskõlastuse. Läinud aasta detsembri juures seisab eesmärk "ehitusluba on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud".

"Meil praegu ei ole graafikut," ütles Kõlvart, kelle sõnul pole praegu enam mõtet kiirustada. "Seega, kui on vaja midagi muuta, siis me saame seda endale ka lubada," lisas Kõlvart.

Sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus juht Sven Kruup kinnitas, et tegelikult jõudnuks projekteerija eelprojekti linnavalitsusele saata ka lepingus lubatud ajaks ehk möödunud aasta augustiks.

"Aga kuna meil selline forsseeritud ajakava rakendamise vajadus võeti maha, siis me tegutsesime sutsu tasakaalukamalt," selgitas Kruup, kelle sõnul jõudis eelprojekt linnavalitsusse tänavu aprillis.

"Võib-olla selle projekti kvaliteet oleks olnud natukene nõrgem kui see täna on meil tulnud. Täna on see selle võrra parem, et me oleme pool aastat kauem sellega tõsiselt tööd teinud," lisas Kruup.

Praegu tehakse eelprojektile ekspertiisi ning selle aasta augustis peaks valmima juba eelprojekti parandatud versioon. "Hiljemalt selle aasta lõpuks on meil tõenäoliselt ka ehitusload olemas," sõnas Kruup.