"Ma arvan, et seda koalitsiooniläbirääkijad veel otsustavad, aga minu arvamuse kohaselt piisab kulude ja tulude vahe vähendamisest kusagil 400 miljoni ulatuses," ütles Akkermann usutluses ERR-ile. Hiljem lisas ta, et summa võiks jääda kusagil 400–450 miljoni vahele.

"Ma ei saa öelda koalitsiooni läbirääkijatele seda ette, aga see on minu kui rahandusministri vaade," märkis ta.

Akkermann selgitas, et eelarveolukorra parandamise nõue tuleb vajadusest viia riigieelarve puudujääk allapoole Euroopa Liidus kokku lepitud kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning eelarve nominaalse tasakaalu saavutamiseks vajalik pingutus oleks väiksem kui struktuurse tasakaalu saavutamiseks.

"Inflatsiooni ohjeldamise eesmärgist, riikide finantsstabiilsuse eesmärgist tulenebki see miinus kolm protsenti nominaalselt. Ja seda läheb koalitsioon ka püüdma. Struktuurne eelarvetasakaal on selline meetod, mis võtab arvesse ka majandustsükleid ja minu arvates on see väga kasulik meetod ning võimaldab täpsemini otsustada, missuguse nominaalse defitsiidi või ülejäägi reegli riik võiks endale eesmärgiks võtta järgmiste perioodide jaoks," rääkis rahandusminister.

Küsimusele, kui palju tuleks struktuurse tasakaalu vaates vähendada eelarvepuudujääki ülejärgmisel aastal, vastas Akkermann: "Ma arvan, et ülejärgmisel aastal me võime ka liikuda enam-vähem samasuguse sammuga. Kusjuures kui nüüd rääkida veel eelarve defitsiidist, siis selleks aastaks nii Eesti Pank kui rahandusministeerium arvavad, et nominaalne eelarvedefitsiit võiks kujuneda kusagil 3,7–3,9 protsenti SKP-st, aga järgmise aasta siht on siis 2,95 protsenti. See vahe ongi kusagil 400–450 miljonit. Ja see ei tähenda kärpimist, vaid ikkagi tulude ja kulude vahe vähendamist."

Küsimusele, milliste abinõudega uus koalitsioon võiks eelarvet tasakaalu poole tuua, rääkis Akkermann, et sooviks hoida Eesti maksukoormuse allpool 34 protsenti SKP-st.

"Ja kui nüüd maksuküür (Akkermann viitab Reformierakonna soovile kaotada niinimetatud maksuküür – toim.) vähendab tööjõumakse valdavalt nende õlult, kes on palgavahemikus 1200–2100 summas kusagil 400 miljonit ehk ühe protsendi SKP-st, siis selle sama maksualanduse asemel võiks kaaluda teiste maksuliikide, mis meil Eestis on praegu väga madalad – näiteks varamaksud – kehtestamist," ütles minister. Teiseks on läbirääkijad viidanud ka võimalusele lasta maamaksu tõusu piirmäär vabaks, lisas ta.

"Aga ma tean, et ka muid asju on veel arutusel. Koalitsiooni läbirääkijad mõtlevad, aga mul ei ole volitusi ja ma ei tea ka ette, milles nad kokku lepivad," rõhutas Akkermann.

Rääkides Eesti riigi võetud laenudest tunnistas Akkermann, et kahe- ja kolmeprotsendilised intressid on tagasi tulnud normaalsus.

Eesti Energia laenud juba on ja ilmselt ka jäävad märksa kallimaks, kuna ettevõte kasutab fossiilset kütust, tõdes Akkermann. Ning kindlasti ei muuda ettevõtte jaoks laenamist odavamaks ka see, kui võrguettevõte Elektrilevi sellest eraldatakse. Viimase on uus koalitsioon kindlalt kavasse võtnud, märkis minister.

"Selles mõttes ei saa Elektrilevi olla nagu põlevkivi – osa Eesti Energia kontsernist, nagu puhver või nagu pantvang. Elektrilevil on oma eraldiseisvad ülesanded, et pakkuda jaotusvõrguteenuseid. Elektrilevi peab seisma näoga eelkõige lõppklientide suunas ja tema majandamine, tema tegevus ja ka rahastamine peab ikkagi lähtuma tema kliendist, kelleks on see lõpptarbija," rääkis Akkermann.