"Mulle jääb praeguse episoodi juures arusaamatuks, et kui oli nii palju kriitikat, siis miks see kriitika ei jõudnud nõukoguni ja ettevõtte juhtideni varem, kui oleks saanud neid korrektuure teha? Siis see oleks olnud heatahtlik ja suunatud paremale tulevikule. Aga et sellega tullakse välja nüüd, niisugusel kujul, kui on tasude maksmise aeg, kui eelmisele juhatusele on ametiaega järele jäänud tänaseks poolteist päeva – see tundub lihtsalt alatu," ütles ettevõtte Skeleton Technologies finantsjuht Raasuke, kes olnud riigiettevõtete nõukogudele liikmeid valiva nimetamiskomitee juht.

Rahandusminister Annely Akkermann teatas sel nädalal, et pöördus Eesti Energia nõukogu poole sooviga, et nõukogu vähendaks juhtkonna tulemustasu, sest Eesti Energia juhtkonnaga on koostöö rahandusministril kui üldkoosolekul olnud puudulik ning juhtkonna ja nõukogu dividendide maksmise soov oli väiksem kui omaniku ootus. Akkermanni otsusele avaldas neljapäeval tugevat toetust ka peaminister Kaja Kallas.

Raasuke ütles ERR-ile, et talle jätab see halva mulje. "Minu hinnangul etendatakse üsna halba juhtimist avalikkuse silme ees," märkis ta.

Raasukese sõnul on tal oma üsna pika kogemuse pealt jäänud tunne, et poliitikud vaenavad avalikult riigi äriühinguid reeglina kahel põhjusel.

"Üks on see, kui poliitikud soovivad teha kiirkorras mingisuguseid selliseid samme, mida hea juhtimiskorraldus ja hea juhtimistava sellisel kujul lihtsalt ei luba. Ja siis jooksevad n-ö barjääridesse. Nad tahavad teha midagi, mida tuleks teha reeglipäraselt, aga nad tahavad nendest reeglitest läbi minna. Ja siis nad on kurjad, võivad olla kurjad avalikult," tõdes Raasuke.

"Ja teine põhjus on see, et need, kes nii räägivad, ei tea juhtimiskorraldusest mitte midagi. Ajavad kõik omavahel sassi, kuna ei ole sellega kokku puutunud ja kogemust ei ole. Mis on antud episoodis see põhjus, on võib olla veel vara öelda, aga ma arvan, et kas üks või teine või kombinatsioon mõlemast," ütles Eesti Energia nõukogu kunagine esimees.

Raasukese hinnangul on praeguses olukorras tegemist kehva kommunikatsiooniga ning on segamini aetud, mis on omaniku roll, mis üldkoosoleku, mis nõukogu ja mis tegevjuhtkonna roll.

"Omanik kinnitab või ei kinnita nõukogu nimetamiskomitee ettepanekul. Ja omanik defineerib omaniku ootused, loodetavasti selgelt kõigile – nii ettevõttele selgelt, nõukogule selgelt kui ka avalikkusele selgelt," selgitas Raasuke. "Nõukogu mehitab ettevõtte, valib tegevjuhtkonna ja teeb tegevjuhtkonna üle järelevalvet ning tegevjuhtkond viib neid asju ellu. Kui omanikul on mingisuguseid arvamusi, muutmisettepanekuid, kommentaare, siis muidugi – need tuleks kõik rakendada läbi nõukogu," lisas ta.

"Aga see, kus omanik, ütleme lihtolukorras siis aktsionär, proovib kuidagi ulatuda üle nõukogu ja minna otse tegevjuhtkonna asjadesse – see on kindlasti väga halb juhtimispraktika," rõhutas Raasuke.

Küsimusele, kuidas praegune olukord, kus Eesti Energia juhatuse volitused lõppevad reedel, 31. märtsil, hakkab mõjutama tulevasi konkursse riigiettevõtete juhtide kohtadele, vastas Raasuke, et mõjutab halvasti.

"Sest kui me mõtleme praegu Eesti Energia uue juhatuse peale, kes on ametisse astumas, nende seas on terve hulk nendest inimestest, keda ma küll isiklikult ei tunne, aga ma arvan, et nad teevad võib-olla praegu oma elu kõige suuremat karjäärisammu ja alustada seda sellega, kuidas omanik lahkuvat juhtkonda mitte selle ühise töö käigus, aga pärast seda, kui eelmine juhtkond sisuliselt on juba pannud enda järel ukse kinni, siis tagantjärele niimoodi ründab... Ma arvan, et see ei anna tulevaseks eduks mitte midagi kaasa," ütles Raasuke.

Eesti Energia üldkoosolek ehk rahandusminister Annely Akkermann saatis teisipäeval Eesti Energia nõukogule kirja, milles annab suunise vaadata kriitiliselt üle Eesti Energia lahkuvate juhtide tulemustasud, sest juhtide koostöö on ministri hinnangul olnud puudulik. Samuti oli Akkermann enda sõnul sunnitud üldkoosolekuna muutma ka nõukogu ja juhatuse otsust, millega määrati riigile makstavateks dividendideks 52,2 miljonit eurot. Valitsus otsustas sel nädalal Akkermanni ettepanekul, et dividende võetakse Eesti Energiast siiski 68,9 miljonit.