Mullu tekitas paljudes keeletoimetajates ja õpetajates segadust, millised on instituudi plaanid ja õigekeelsussõnaraamatu tulevik. Samuti tunti muret, et Eesti Keele Instituut justkui ei pane enam piisavalt rõhku õigekeelsussoovitustele, kuna Sõnaveebist ei selgu, kas seal kuvatavad sõnad ja väljendid ka kirjakeele normile vastavad.

Haridusminister Tõnis Lukas kohustas instituuti koostama tegevuskava, mille nüüd ka kinnitas. Kavale on andnud oma heakskiidu ka Eesti keelenõukogu.  

"See ongi tehtud täpselt selleks, et ümber lükata kõiki neid valesti mõistmisi. Tõepoolest, oleme hoolega vaeva näinud, et anda vastused kõikidele küsimustele," ütles Tavast.

Tavasti sõnul ilmub uus õigekeelsussõnaraamat aastal 2025, seda nii veebis kui ka paberil.

"ÕS-i on koostatud üsna ühtemoodi juba aastakümneid ja samasugune töö jätkub ka praegu. See on päris paljude inimeste igapäevane töö. Varem on koostajate kollektiivid olnud erinevate suurustega, ÕS 18 kollektiiv oli umbes viis inimest, praegu on koostajaid umbes 12 ja aruteludes osaleb veel suurem ring inimesi," kirjeldas Tavast.

Keele muutumisega peab arvestama

See, et sõnakujud ja keelereeglid muutuvad ning inimesi pidev muutus häirib, ei ole Tavasti sõnul vaid eesti keele mure ning igas keeles on kõik põlvkonnad kritiseerinud järgnevate keelekasutust.

"See, mida meie praegu nimetame kõige puhtamaks ja ilusamaks kirjakeeleks, on mingisuguse eelmise perioodi noorte labane kõnekeel. Keeled arenevad pidevalt. Kui keel enam ei areneks, oleks ta surnud. Samamoodi nagu organismid, kui rakud enam ei uuene, siis on organism surnud. Keeles samamoodi, kui keel ei kohane tema kasutajate järjest kasvavate väljendusvajadustega, siis ta on surnud. Ladina või sanskriti keel tõepoolest ei muutu enam. Eesti keel muutub ja selle üle saame õnnelikud olla, et eesti keel on jätkuvalt elus," ütles Tavast.  

Kirjakeelenormi mõte on ühtlustada kirjakeele tuumosa, et tagada võimalikult lihtne vastastikune arusaamine olulisemates küsimustes, rääkis Tavast.

"Keeleteadusest on tänaseks päris hästi aru saada, et täiesti täpset arusaamist ei saa kunagi. Seda näitab näiteks seaduste keel. Seda, et seadused ei ole ühemõttelised, näitab kasvõi kohtusüsteemi olemasolu. Kui seadused oleksid täiesti ühtemoodi mõistetavad, loeksime lihtsalt seadust. Kohtud tegelevad seaduste tõlgendamisega, ühte teksti saab tõlgendada rohkem kui ühel viisil, nii ka olulisi tekste. Mida me saame teha, on liikuda sinnapoole, et tõlgendamine oleks võimalikult lihtne," ütles ta.

Kirjakeelenorm ei ole hästi teada

Tavast märkis, et kirjakeelenormist lähtumine on kohustuslik vaid riigi ja kohalike omavalitsuste ametlikes dokumentides ja asjaajamises, kuid mitte näiteks koolides.

"Kool on ise võtnud endale seisukoha, et nemad soovivad samuti sellest normist lähtuda. Samas on hästi teada, et normi detailne tundmine ei ole jõukohane isegi päris haritud keeleinimestele. Isegi tippteadlased küsivad nii mõnegi keelereegli kohta, kas eesti keeles on selline reegel. Samamoodi emakeeleõpetajad, kirjandi hindajad. Sageli juhtub, et ÕS-is kirjas olev kirjakeelenorm ei ole tegelikult kuigi hästi teada," rääkis ta.

Tavasti sõnul pingutabki EKI praegu oma töös selle nimel, et normid oleksid paremini teada ja esitatud lugejale arusaadaval viisil.

Instituut on saanud palju kriitikat Sõnaveebi kohta, mis koondab kokku eri sõnastikes leiduvad sõnakujud. Tavasti sõnul lähtubki segadus peamiselt seal avaldatud mitmest teosest. Siiski näiteks lõpukirjandi kirjutamisel on alati hea lähtuda kõige kindlamast normist ning selleks on viimati avaldatud õigekeelsussõnaraamat, ütles ta.

Sõnade varem kasutuses olnud kirjapilti siiski valeks lugeda ei saa. "Eesti keelekorralduses on juba 40 aastat olnud kasutuses seisukoht, et ükski varasem kirjakeelenorming ei ole vale," sõnas Tavast.

Sõnaveebis esineb siiski ka sõnu, mille üks väljatoodud kirjapilt on hääldusega vastuolus. Tavast märkis, et just selliseid sõnu, mille kirjapilt ja hääldus on vastuolus, arutatakse läbi ka emakeele seltsi keeletoimkonnaga, mis norminguid kehtestab.

Abi otsides tuleb esimesena pöörduda viimase õigekeelsussõnaraamatu poole. "ÕS on kirjakeele normi alus. Kui tahate teada, missugune on tänapäeva eesti keel, siis seda saab vaadata ühendsõnastikus, mis on avaldatud Sõnaveebis," rääkis Tavast.