Euroopa Komisjon on muutmas praegu pakenditega seotud regulatsiooni. Selle eesmärgiks on muudatuste abil vähendada pakendijäätmete tekkimist just läbi korduskasutuse edendamise, ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Kund ERR-ile.

"Näiteks aastaks 2030 on ette nähtud, et 30 protsenti kaasamüüdavatest joogipakenditest peaksid olema korduskasutatavatest pakenditest. Ja aastaks 2040 juba 95 protsenti," rääkis Kund.

Euroopa Komisjoni plaanid pakenditega puudutavad ka jaekette ja seda, millises pakendis soojaletist toitu inimestele kaasa müüakse. Rimi on mõned kuud piloteerinud kolmes poes toidu kaasamüüki ringluspakenditesse.

Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats sõnas, et ei saa öelda, et kliendid oleksid väga altid seda valikut kasutama.

"Eriti kummaline on see, arvestades, et piloodi perioodil on nendes kauplustes ühekordne pakend tasuline, et kliendid on isegi nõus maksma see mõnikümmend senti rohkem, mida nad enne ju ei maksnud versus siis korduskasutatav pakend."

Kas korduskasutatavuse peaks kinni maksma ettevõte või tarbija?

Bats lisas, et probleem on praegu ka selles, et Eestis ei ole väga palju ringluspakendite teenuse pakkujaid. Samuti on küsimus, kas jaekettide näitel peaks korduvkasutatavuse kinni maksma ettevõte või tarbija?

"Tänaste pakkujate ja tänase seisu puhul tähendab see kliendile lisakulu. Tänases konkurentsis oleme meie otsustanud, et me korduskasutatava lahenduse puhul võtame kulu enda kanda, aga seda ei oska öelda, mis hakkab turul toimuma siis, kui see muutub seaduseks," rääkis Bats.

Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski ütles, et praegu on üksnes eesmärgid, aga kuidas praktikas kõik välja nägema hakkab, on keeruline öelda.

"Meile endale tundub, et üks teine ots on lahendamata kogu selle teema puhul ja see on jäätmekäitlus. Parim võrrand oleks see, kui tarbija sorteeriks ühekordse plasti korrektselt ja jäätmekäitleja oleks teiselt poolt võimeline seda ka liigiti vastu võtma. Kui me suudame jäätmekäitlusesse viia ringmajandust ja seda materjali, mida me igapäevaselt kasutame uuesti ümber töödelda, siis me ei peaks plastikut nii palju tootma nullist ja see ju lahendaks üheotsa probleemi ära. Ja kas pakendite pesemine, transport, hügieenitingimuste hoidmine, kui me räägime korduskasutatavusest, kas see on ikka loodust säästvam tegevus? Need küsimused on täna vastamata," selgitas Veski.

Kristel Kund keskkonnaministeeriumist lisas, et mitme uuringu järgi peaks ringluspakendit kasutama 20 korda, et ta oleks ühekordsest alternatiivist keskkonnasõbralikum.

"Kindlasti on selle teemaga seose palju umbusku ja hirmu. Täpselt see sama küsimus, kas korduskasutus on kokkuvõttes keskkonnale parem kui ühekordne? Kas ta mõjutab kuidagi kasumit, toiduohutust, kas tarbijad on valmis? Aga me näeme, et Euroopas on neid lahendusi järjest turule tulemas. Ja ka Eestis on neid ettevõtteid, kes selliseid võimalusi pakuvad. Ja järjest rohkem tarbijad neid võimalusi ka kasutavad, ütles Kund.