Plastivähendamise eelnõu paneb vastutuse ettevõtetele

Foto: Gerly Mägi / keskkonnaministeerium

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, mille eesmärk on vähendada ühekordsete plastnõude kasutamist ja plastjäätmeid. Kui varem oli plaan kehtestada ka pakendimaks 50 senti ühekordse nõu eest, siis jõustumise korral vastutaks iga ettevõte ise tarbimise vähendamise eest.

Eelnõu näeb ette, et üleminek toimub osaliselt. Näiteks järgmisest aastast on Eesti turule keelatud tuua plasti sisaldavad ühekordsed vatitikud, söögiriistad, taldrikud ja kõrred, ehk see, mida peamiselt mereprügist leiab. Euroopa Liidu direktiiv nõudis seda juba eelmisel aastal, nii et mitmed ettevõtted on materjalid juba välja vahetanud. 

2024. aastaks peavad olema ka kõik plastkorgid pudeli küljes kinni ja 2029. aastaks peavad plastpudelid olema toodetud 90 protsenti taaskasutusmaterjalidest.

"Ministeeriumi poolt me oleksime näinud seda eelnõu ambitsioonikamana, kuid meie poolt pakutud lahendused ei leidnud laia heakskiitu ettevõtete poolt ja otsustasime ettevõtetele vastu tulla," rääkis keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.

Esialgu tegi keskkonnaministeerium ettepaneku kehtestada ühekordsetele toidupakenditele miinimumhind, kuid nüüd võib ettevõte ise valida, kuidas ja kui palju plastihulka vähendab.

"Seal ei ole otsest protsenti toodud ehk seal me ei pane konkreetset kriteeriumit, et 90 protsenti või 10 protsenti või 50 protsenti. Oluline, et nad neid samme astuksid," ütles keskkonnaminister Madis Kallas (SDE).

Keskkonnaministri sõnul võiks kõik ettevõtjad sellega arvestada ja alternatiivid kasutusele võtta, kuid kõigi osapoolte huvisid arvestades on konkreetse sihi rakendamine keeruline. "Mina väga pooldaks, et sellised nõuded oleks ja meil oleks vähem plastitarbimist, plasttooteid, aga me ei saa seda teha nii, et üks ütleb ja teised peavad sellega arvestama," sõna ta.

Endine keskkonnaminister Tõnis Mölder (KE) näeb eelnõus kitsaskohti veelgi.

"Need alternatiivid ühekordsetele nõudele, mis on täna juba välja töötatud ja mis on näiteks looduslähedased, puidust noad-kahvlid, siis selle eelnõu ja määruse järgi ka need keelustatakse ja seda ma kindlasti ei pea mõistlikuks," ütles Mölder.

Mitmed ettevõtted on juba vähendanud plasttoodete kasutust. Näiteks Rimi alustas kolmes kaupluses katsega, kus klient saab tulla poodi kas oma pakendiga, valida 30-sendise ühekordse karbi või tasuda hoopis panti korduspakendi eest, mis pakendi tagastamisel rahakotti tagasi jõuab.

"Korduvkasutatavad pakendid on testitud, need materjalid on välja otsitud. Nende puhastamine on mõeldud selliselt, et seda võib mitu korda kasutada ja see ei valmista ohtu meie tervisele," ütles Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.

Plasti vähendamise eelnõu saab keskkonnaministri sõnul seaduseks veel tänavu.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: