Kuigi prügi sorteerimisest on hakatud aina rohkem rääkima, pole harjumus inimestele ikka omaks saanud.

Eesti andis Euroopa Liidu liikmesmaana lubaduse, et kahe aasta pärast jõuab ringlusesse 55 protsenti olmejäätmetest.

Ragn Sellsi äriarendusjuhi Rainer Pesti sõnul saadetakse ringlusesse praegu vaid kolmandik olmejäätmetest. Ta lisas, et prügi ei sorteerita, sest enamiku majade juures pole selleks vastavaid konteinereid.

"Nii et kui sa tahaksid täna sorteerida, siis lahendus on ebamugav. Aga see muutub mugavaks siis, kui kogumisvahendid tulevad sulle koduukse taha – kui sul jäätmed tekivad, siis sa saad need kohe ka kodu juures ära anda. Päris paljud inimesed näiteks sorteerivad pakendeid, aga siis nad peavad minema ise linna pealt otsima, kuhu neid pakendeid viia," selgitas Pest.

Iga olmeprügisse visatud pakend või paber läheb põletamisele. Pesti sõnul pole see ühe prügikasti süsteem aga jätkusuutlik.

"Päeva lõpuks see, mis me poest kokku ostame, ei ole mitte midagi muud kui loodusressursid ja kui need on kõik visatud ühte konteinerisse, siis nende ainus käitlusviis on nende põlemine ning nendele materjalidele ei ole võimalik anda uut elu," ütles Pest.

Kui Eesti ei hoia kinni oma lubadusest suurendada ringlusesse jõudva prügi osakaalu, siis võib riik saada mitme miljoni euro suuruse jäätmetrahvi. Pesti sõnul on Eestis ringlusesse minevate jäätmete osakaal üks madalamaid Euroopas. Küll aga arvab ta, et riik on hakanud aru saama, et senine süsteem seda protsenti ei tõsta.

"Ja täna on näha ka seda, et on hakatud nii omavalitsusi survestama kui ka seda, et seadusandlus muutuks, et aina enam jäätmeveo hanked tulevad välja nii, et ühe jäätmeliigi asemel peab hakkama sorteerima ja tuleb eraldi koguda nii biojäätmeid, vanapaberit kui ka pakendeid," rääkis Pest.