Kui veel 1980. tuli laulu- ja tantsupeo osalistel võtta kodust plekk-kauss ja plekk-kruus kaasa, et peol söönuks saada, siis sel suvel toimub pidu pärast vahepealseid aastakümneid plastist ühekorranõusid esimest korda taaskasutatavate nõudega.

Kodust kellelgi nõusid siiski kaasa pole vaja võtta, nii lauljad-tantsijad kui ka pealtvaatajad saavad nõud kohapealt ning puhtaks pestakse need pea 90-kraadise veega.

Küll aga esitab see korraldajatele uusi seninägematuid väljakutseid.

"Nüüd need nõud tuleb toidulaudade tagant pärast kiiresti kokku koguda ja toidunõude kokkukogumine peab olema sama kiire, kui on supi väljajagamine ehk umbes 1400 supiportsu umbes 20 minuti jooksul ja nõud tuleb sama kiiresti kokku koguda. /.../ Eks see üks kiire sebimine toidutelkides hakkab olema," ütles Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla.

Nõud toob kohale Eesti Pandipakend, 150 000 supiportsu jagavad laiali naiskodukaitsjad ning nõude kokkukogumiseks läheb vaja väga palju vabatahtlikke.

Ka külastajatele müüakse süüa-juua pestavatest plastnõudest. Nemad peavad erinevalt esinejatest maksma ka pandiraha.

Kokku kulub uue nõudesüsteemi rakendamisele umbes 100 000 eurot. Vaatamata lisakulule ja logistika keerukusele peokorraldajad siiski ei kurda.

"Sellega me hoiame ju ikkagi kokku väga palju prügi, tonnides prügi, mis jääb prügikasti viskamata," ütles Toomla.

Klubi Tartu Maraton korraldab viit suurt rahvaspordiüritust. Nemad on nii jooksu-, suusa- kui ka rattamaratonidel kasutanud korduvkasutatavaid nõusid nüüdseks juba neli aastat.

"Alguses tundus see kindlasti päris suur korralduslik väljakutse. /.../ Kui on korraldaja poolt loogiliselt ja külastaja jaoks lihtsalt korraldatud, siis see võetakse hästi vastu. Kui me alustasime, siis ühel korral sai meil pandiraha otsa, et inimestele raha tagasi anda ja siis oli paras peavalu ja oli ka pahaseid inimesi," rääkis Klubi Tartu Maraton projektijuht Oliver Kivimäe.

Varem, kui kasutusel olid ühekordsed nõud, tulid need toitlustajalt sponsorluse korras tasuta. Nüüd aga tuleb korraldajal see kulu ise kanda. Aastas tähendab see ligi 50 000-eurost lisakulu. Aga prügi tekib oluliselt vähem.

"Esimene vauefekt oligi kunagi selline, et multilift, suur prügikonteiner, mis meil üritustele on tellitud, jäi üsna tühjaks," ütles Kivimäe.

"Varem oli levinud nii, et inimesed kas rehade või luudadega korjavad prügi rajalt ja inimesed jooksevad üle prügi. Kordustopsidega peaks neid kaste olema veidi rohkem kahel pool tee ääres, et ma ei peaks sirutama rohkem kui ühte meetrit, et topsi käest ära panna. Siis nad lendavad kohe kasti ja viis minutit peale jooksjate lahkumist on joogipunkt tühi ja puhas. /.../ Võib-olla spordiüritustel me lahendame ära umbes 90 protsenti prügist. Midagi jääb ikka alles, aga see on väike hulk," selgitas Ringo Eco asutaja Janek Balõnski.

Ülemiste City ärilinnaku kohvikutest saab toitu kaasa osta üksnes korduvkasutatavate anumatega, mille saab tagastada ühte 50 kogumiskastist. Selline lahendus võiks olla kogu Tallinnas, mis kannab tänavu Euroopa rohepealinna tiitlit, aga ei Tallinn ega ka ükski teine Eesti linn ole seni veel soostunud oma territooriumile nõude kogumisjaamade paigaldamisega. Nii jääbki ühekorranõudest loobumine esialgu veel vaid ürituste pärusmaaks.