Aastaks 2030 peab Eesti oma energiavajaduse katma taastuvenergiaga. Seda on kinnitanud nii eelmine valitsus kui uut koalitsiooni moodustavad erakonnad.

Eesti Energia pikaajalise tegevuskavas märgitakse, et selleks ajaks alles jäänud soojuselektrijaamad saavad kasutada vaid jäätmepuitu ja õlitootmise kõrvalsaadusena tekkivat uttegaasi. Puiduhake ja uttegaas vajavad aga keevkihtkatlas põletamiseks tahket soojuskandjat. AS Enefit Power juhi Andres Vainola sõnul või põlevkivist loobumisel tahkeks soojuskandjaks saada tavaline liiv või põlevkivituhk. Seda peaks näiteks Auvere elektrijaama katlas koos kütusega olema vähemalt viiendiku ulatuses.

Teise võimalusena kaalub Enefit Power põlevkivi alles jätmist, kuid muutes selle põletamise protsessi süsnikneutraalseks.

"Kui me CO2-neutraalsuse uuringut alustasime Taltechiga 2019. aastal, siis eelmise aasta sügisel valisime sealt välja kaks kõige paremat tehnoloogiat. Üks maakeeli öeldes korstnast kinnipüüdmine ja tema ladustamine. Aga teine, mis mulle endale on oluliselt sümpaatsem on keemilisest järelpõletusest kogu see protsess läbi viia. Siis on võimalik täna olemasolevat CO2 heidet vähendada 90 protsenti. Alles jäänud osa on sellise puhtusega, et sinna kõrvale pane õlletehas püsti ja aja ta pudelisse. Ma natuke küll utreerin. Aga need mõlemad variandid CO2-neutraalsuse püüdmisel on meil täna töös," rääkis Vainola.

Enefit Poweri juhi hinnangul võiks Auvere elektrijaama süsinikneutraalsuse saavutamine maksma minna umbes paarsada miljonit eurot. Samas kulutas Enefit Power ainuüksi eelmisel aastal heitmekvootide ostmiseks enam kui pool miljardit eurot.