Eelmine valitsus seadis eesmärgi toota aastal 2030 Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastase tarbimise kogumaht. Kuigi lõviosa sellest eesmärgist aitab täita päikese- ja tuuleenergia, siis stabiilse ja tarbimise tippude ajaks piisava energia, eriti soojusenergia pakkumise tagamise nurgakiviks on hoopis biomass.

Ajal kui ühiskonnana otsime võimalusi, kuidas juhitamatut taastuvenergia tootmist tasakaalustada, on lahendused juba olemas. Biomass täidab seatud kliimaeesmärke, on juhitav ehk toimekindel ning tänu kohalikule toorainele ka tarnekindel ehk tagab energiajulgeoleku. Kliimaeesmärkide täitmiseks ongi vaja võtta absoluutne maksimum kõikidest taastuvenergiaallikatest ning neid säästlikkuse piires laiendada, mitte piirata ega vastandada.

Seetõttu on kiiduväärt ka võimuliidu võetud kurss. Koalitsioonileppes on punkt puidu tööstuslikus elektritootmises põletamise lõpetamise kohta ja tuuakse välja, et valitsus toetab puidu kaskaadkasutust ja puidule kõrgema lisandväärtuse loomist. See on miski, mis juba päriselt toimib ning selles suunas liigub Eesti tööstus juba mõnda aega.

Puidu väärindamine

Kaskaadkasutus tähendab lihtsustatult, et puitu kasutatakse ära igas etapis tema kõrgeimas väärtuses. Nii kasutame näiteks Graanul Investis bioenergia tootmiseks ainult metsanduses või puidutööstuses üle jäävat materjali, millele Eestis kõrgema lisandväärtuse pakkumise võimalus puudub. Meie tehastesse jõuab nii ülejääv saepuru kui ka madala kvaliteediga tüvepuit. See tähendab puidutööstuses praagiks loetud materjali, mille pikkus, kõverus, kahjustused või muud defektid ei vasta saeveskite, vineeritehaste ega paberitööstuse nõuetele.

Nutikas on valitsuse seatud eesmärkide saavutamiseks juba olemasolevaid kohalikke taastuvenergia lahendusi seega ära kasutada. Näiteks talviste energiatarbimise tippude leevendamiseks tuleks soojusvõrgustikus kasutada fosiilsete materjalide asemel pelleteid. Teisisõnu, selmet kasutada koostootmisjaamades üle Eesti gaasi, põlevkiviõli või muud fossiilkütust, mis maapõuest välja tuuakse, saab need asendada kohaliku taastuva toorainega.

Seda saab osaliselt teha ka puiduhakkega, kuid mitte märgadel hooaegadel. Piltlikult, kui aastas on kaks-kolm kuud head maasikasaaki, mil marju saab otse peenralt põske panna, siis ülejäänud aasta jaoks tuleks moosi teha. Samasugune on ka puiduhakke ja pelletite vahekord, kus viimased on moosiks, mida varuda. Puiduhake ja pelletid ei vastandu teineteisele, vaid täiendavad üksteist. Tootmisvõimekus on selleks juba olemas, kuid napib tarbimist. Kohaliku tarbimise kasvades väheneb ka pelletite eksport teistele turgudele ning jääb toetama Eesti energiapööret.

Bioenergia vajadus mitmekordistub

Valitsuse plaani minna täielikult üle taastuvenergiale toetavad ka Euroopa Liidu seatud sihid. Enamgi, biomass on kogu Euroopas kuum teema. Kliimamuutuste pidurdamiseks ja fossiilkütuste asendamiseks jätkusuutlike alternatiividega kasvavad EL-i taastuvenergia eesmärgid järgnevatel aastatel mitmekordselt, sealjuures vajadus jätkusuutlikult toodetud biomassi järele.

Praegu kinnitamist ootav nn REDIII direktiiv toob välja, et Euroopa Liit toetab jätkuvalt säästvalt toodetud bioenergiat, mis on täna suurim kohalik taastuvenergia allikas kogu liidus. Säästva päritoluga biomassi tunnustatakse sada protsenti taastuvenergiana ja sellele antakse EL-i CO2 heitkogustega kauplemise süsteemi raames väärtuseks null.

Eesti taastuvenergiatootjatel on võimekus tagada Läänemere piirkonnas kõige läbipaistvamad ja täielikult jälgitavad puidupõhise biomassi varumise regulatsioonid, mis garanteerivad, et toodetud bioenergia vastaks täie kindlusega Euroopa Liidu karmidele taastuvenergia reeglitele.

Eestil on seetõttu viimane aeg minna puhtalt puidust elektri tootmiselt üle koostootmisele. Selleks aga, et kohapealne bioenergia tootmine saaks hoo sisse, oleks vaja valitsusel teha veel täiendav käik ning aidata muuta meie energiajaamad senisest mitmekesisemaks.

Kui me looksime riiklikult rohkem võimalusi soojuskeskustele asendada vedelkütused puidugraanulitega, siis suudame seeläbi ka rohkem luua võimalusi puidu kohapealseks väärindamiseks ning kasutada kodumaist biomassi meie enda taastuvenergia eesmärkide täitmiseks.