Soome saadik: valitsusläbirääkimised tulevad rasked
Soome valimised võitnud Koonderakonna (Kokoomus) koalitsiooniläbirääkimised tulevad rasked, sest kahe suure parteiga valitsust moodustada pole võimalik ja nad peavad kaasama ka vähemalt ühe valimistel toetust kaotanud erakonna, rääkis Soome suursaadik Eestis Vesa Vasara.
Soome valimised võitis parempoolne Koonderakond, kel seisab nüüd ees põhimõtteline valik, kas kaasata valitsusse senise peaministri Sanna Marini sotsiaaldemokraadid või valimistel oma ajaloo parima tulemuse teinud Põlissoomlased.
"Kuid kahekesi seda valitsust moodustada pole võimalik ning väiksemaid parteisid on juurde vaja. Seetõttu tulevad läbirääkimised pikemad," prognoosis suursaadik Vasara "Terevisioonis".
Ta meenutas, et Marin ja tema liitlased on öelnud, et põlissoomlastega nad koostööd ei tee.
"Seetõttu on üks alternatiiv n-ö sinipuna valitsus (Koonderakond ja sotsiaaldemokraadid - toim) koos rohelistega. Teine alternatiiv oleks parempoolne valitsus (Koonderakond ja Põlissoomlased), aga siis peaks roheliste kõrval valimiste teine suur kaotaja ehk Keskerakond ümber otsustama. Nende juht on öelnud, et nad tahavad minna opositsiooni," sõnas Vasara.
Ta lisas, et põhimõtteliselt saavad Koonderakond ja Põlissoomlased koostööd valitsuses teha, kuigi neil on suuri erimeelsusi suhtumises Euroopa Liitu, kliimaküsimustesse ja immigratsiooni. Marini sotsiaaldemokraatidega on Koonderakond neis teemades märksa sarnasematel seisukohtadel. Erimeelsused on aga suured majandusküsimustes.
Suursaadiku sõnul oli Soome valimiste üks peateema majandus ning uuel valitsusel, ükskõik, kes sinna lisaks Koonderakonnale kuuluvad, seisavad ees ilmselt kärped, sest riigi võlakoormus on suur.
Rääkides Soome võimalikust uuest peaministrist, Koonderakonna juhist Petteri Orpost, nimetas suursaadik teda kogenud poliitikuks.
"Ta on endine siseminister. Ta on pärit Turust, mitte Helsingist. Ta on partei sees aastakümneid töötanud. Inimesena on ta väga meeldiv – pehme loomuga, aga saaks kindlasti peaministrina hakkama. On ju peaministri koht alati keeruline, sest koalitsioonivalitsuses on vaja distsipliini hoida."
Suursaadik Vasara lisas, et Orpo ja Marin on väga erinevad poliitikud.
Rääkides sotsiaaldemokraatidest ja põlissoomlastest tõi suursaadik välja, et tegelikult võitsid ka Marini juhitud sotsiaaldemokraadid kolm kohta juurde. Põlissoomlaste edust rääkides tõi ta välja, et nad on erakonna struktuuri hästi üles ehitanud ja ilmselt vastab nende agenda millelegi Soome ühiskonnas.
"Nad (Põlissoomlased - toim) on teatud määral võtnud üle varasema Keskerakonna positsiooni Soome ühiskonnas – nad on populaarsed nii maal kui ka linnades," sõnas suursaadik Vasara.
ERR-i ajakirjanik: väikestel parteidel võib tulla jonnituju
Soomes valimisi kajastanud "Aktuaalse kaamera" ajakirjanik Arni Alandi lisas, et kuna väiksemad parteid kaotasid hääli, võib neil peale tulla suur jonnituju ja nad ei soovi valitsusse minna.
"Ükskõik, millise lahenduse Koonderakond valib, kas koalitsioon tehakse sotside või põlissoomlastega, kummalgi juhul ei piisa kahest parteist. Ja kui väiksemad parteid valitsusse tulla ei taha, on lugu väga pahasti. Samas on koonderakondlased ise optimistlikud ja leiavad, et hiljemalt jaanipäevaks on valitsus koos," sõnas Alandi.
Soome valimiste suurimateks kaotajateks nimetas ta Keskerakonda ja rohelisi.
"Nemad praktiliselt kaotasid kogu häältesaagi, mis nad eelmiste valimisteaga juurde said. Vasakliit oli ka suur kaotaja. Valimistel oligi suur vastasseis parem- ja vasakpoolsete vahel, kus hakkasid mängima valijate taktikalised kaalutlused. Paljud vasakpoolsete erakondade valijad eelistasid sel korral just Marini sotsiaaldemokraate lootuses, et nad valimised võidavad või valitsusse saaks. Nad saidki mandaate juurde, aga selle tagajärjel kaotasid teised vasakpoolseid parteid toetust ja kohti," sõnas Alandi.
Soome parlamendivalimiste esialgsed tulemused:
- Koonderakond 20,8 protsenti (48 kohta; +10 kohta)
- Põlissoomlased 20,1 protsenti (46 kohta; +7 kohta)
- Sotsiaaldemokraadid 19,9 protsenti (43 kohta; +3 kohta)
- Keskerakond 11,3 protsenti (23 kohta; -8 kohta)
- Rohelised 7 protsenti (13 kohta; -7 kohta)
- Vasakliit 7,1 protsenti (11 kohta; -5 kohta)
- Rootsi Rahvapartei 4,3 protsenti (9 kohta; sama)
- Kristlikud Demokraadid 4,2 protsenti (5 kohta; sama)
- Liikumine Nüüd 2,4 protsenti (1 koht; +1 koht)
- muud kokku 0,5 protsenti
Allikas: Yle
Toimetaja: Urmet Kook