Valitsuskõnelused pole veel alanudki, seega pole teada, milliseks nende tulemused kujunevad. Iro Särkkä peab sarnaselt suurema osaga Soome politoloogidest ja poliitikavaatlejaist tõenäoliseks, et moodustatakse kas parempoolne valitsus, kus suuremad osalised on Koonderakond ja Põlissoomlased, või laiapõhjaline valitsus, mille suuremad osalised on Koonderakond ja sotsiaaldemokraadid. Kummalgi juhul pole Soome välispoliitika kursimuutust näha.

"Põhisambad, mis on endiselt Euroopa Liidu liikmesus, nüüd ka Soome saabuv NATO-liikmesus, mis teostub üsna kiiresti, ja veel ka Põhjamaade koostöö Läänemere piirkonnas, jäävad edaspidigi koos Atlandi-üleste suhetega keskseteks alustugedeks," rääkis Särkkä.

Võimaliku paremkoalitsiooni puhul peab Särkkä tõenäoliseks, et riigikaitsesse panustatakse edaspidi rohkem ja pikema aja jooksul.

"Rahvuslik Koonderakond on valimisprogrammis näiteks toonud välja, et nad tahavad, et Soomest saaks aktiivne NATO liikmesriik," märkis Särkkä.

Euroopa Liitu väga kriitiliselt suhtuvate Põlissoomlaste kaasamine valitsusse võib Särkkä hinnangul tähendada Atlandi-üleste suhete suuremat rõhutamist Euroopa-sisestega võrreldes. Särkkä ei pea tõsiseltvõetavaks võimalust, et Põlissoomlased viivad ellu oma programmilise lubaduse viia Soome Euroopa Liidust välja. Särkkä sõnul ei juhtuks seda isegi siis, kui Põlissoomlased oleks need valimised võitnud ja hakkaks ise valitsust kokku panema.

"Soomele on Euroopa Liit nii tähtis välis- ja julgeolekupoliitiline kui ka majanduspoliitiline valik, et Põlissoomlasedki peavad Soome aetava kursiga kohanema. Ühe valitsusaja jooksul mingit järsku pööret üks partei teha ei saa," sõnas Särkkä.

Uue Eduskunna suurim partei, Koonderakond on lubanud valitsusse saades muu hulgas ka suuri kärpeid. Mis aga kaitsekulutustesse puutub, siis neid kärpima ei hakata.

"Koonderakond on oma programmi selgelt kirja pannud NATO nõudmise, et kaitsekulutused peavad olema vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Soome seda praegu ka täidab mitmesuguste kaitsehangete tõttu. Kuid kas see on nii ka pikema aja jooksul, näiteks 2026. aastal ja pärast seda? Kuni Koonderakond on valitsuse juhtpartei, ei usu ma, et kaitsekulutusi hakatakse kärpima. Vastupidi, pannakse ehk koalitsioonileppessegi kirja kahe protsendi nõue või midagi taolist. Ehk siis riigikaitsesse panustatakse, kuid kust see raha võetakse? Riigitulu tuleb sellisel juhul mingil viisil suurendada," selgitas Särkkä.

Küsimus pole siinkohal ainult selles, kuidas Soome oma riiki kaitseb, vaid näiteks ka selles, millist ja kui suurt abi antakse Ukrainale.

Mida aga NATO-liikmesus Iro Särkkä sõnul kindlasti kaasa toob, on Soome suurem panus kogu Läänemere piirkonna kaitsmisesse.

"See tähendab, et Soome osaleb NATO ühiskaitses teatud panusega. Pean ise täiesti võimalikuks, et Soome hakkab osalema näiteks Balti õhuruumi valvamises või õhukaitses, missuguseks see tulevaste aastate jooksul ka ei kujuneks," ütles Särkkä.

Tema sõnul osaleb Soome NATO koostöös kas või seepärast, et see aitab kokku hoida Soome kaitsmiseks vajalikke ressursse, mis on täies kooskõlas valimised võitnud partei vaadetega.