Raik rääkis "Välisilmas", et Soomes on tugev üksmeel julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, kuid valimisdebattides läks põhirõhk majandusteemadele. See aga mängis ilmselt rolli selles, et senine valitsusjuht jäi valimistel kolmandaks.

"Soomlased väga tugevalt arvavad, et Ukrainat tuleb toetada, aga see on kõigi poliitiliste erakondade tugev arvamus. Nii et Sanna Marin ei suutnud seda sisepoliitikas mingi trumbina ära kasutada. Ja Koonderakond õnnestus selles, et ta viis valimisdebatid väga tugevalt majandusteemadele ja oli väga kriitiline valitsuse suhtes, kuna Soomes riigivõlg on viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud, see tekitab palju muret soomlastele. Ja arvan, et see sai ka saatuslikuks sotsiaaldemokraatidele ja kogu valitsuskoalitsioonile, et nendes küsimustes, majanduspoliitilistes küsimustes neil ei olnud piisavalt veenvaid vastuseid opositsiooni kriitikale," kommenteeris Raik.

Parempopulistlikuks peetud Põlissoomlased Raigi hinnangul valitsusse pääsedes radikaalseid muutusi Soome senisesse kurssi ei too.

"Majandusküsimustes oleks lihtsam moodustada parempoolset koalitsiooni, seal on Koonderaknnna ja Põlissoomlaste seisukohad teineteisele väga lähedal. Aga samas on parempoolsete erakondade vahel ikkagi väga teravaid lahkarvamusi, mis puudutab Euroopa Liidu poliitikat, kuna Põlissoomlaste programmis on kirjas, et nende eesmärk on, et Soome lahkuks Euroopa Liidust – nad on küll öelnud, et kui valitsusse saavad, siis järgmise nelja aasta jooksul nad selle eesmärgi suunas ei tööta. Teine teema, mis põhjustab lahkarvamusi, on võõrtööjõud, mis on olnud Koonderaknnale väga oluline – Soome majandus vajab tulevikus rohkem võõrtööjõudu ja see on küsimus, kus Põlissoomlased on olnud üsna üksi vastu peaagu igasugusele migratsioonile. Kolmas on kliimateema, mis on ka väga vastuoluline," selgitas Raik.

Ungari ja Türgi nõudmised on Soomes ja Rootsis ebamugavust tekitanud

Soome saab teisipäeval NATO täisliikmeks. Rootsil käib selle nimel töö edasi. Raik leidis, et Soome liitumine on NATO ja Läänemere ümbruse julgeoleku vaatest vast isegi tähtsam kui Rootsi liitumine ning selles mõttes ei ole Rootsi aeglasem liikumine probleem.

Ka Rootsi ja Soome senist kaitsekoostööd ei tohiks Soome üksi liitumine mõjutada. "Sellesse olukorda suhtutakse kui lühiajalisse vaheetappi ja Soome on ka suutnud teha selle sammu, et ta haakis ennast NATO-ga liitumisel Rootsist lahti sellisel moel, et võib öelda, et see pole kahjustanud kahepoolseid suhteid," ütles Raik.

Raik tõdes, et nii Soome kui ka Rootsi ühiskonnas on aga tekitanud Türgi ja Ungari kriitika ebamugavust.

"Seda peab ütlema, et nii Soome kui Rootsi ühiskonnas on see tekitanud päris valulist debatti. Tajutakse, et Türgi ja Ungari – kaks autoritaarset riiki –, Erdogan ja Orban on suutnud tekitada teatud määral enesetsensuuri Soomes ja Rootsis. See on kindlasti ajutine. Kui Soome ja Rootsi juba saavad NATO liikmeks, siis pole seda põhjust jätkata. Aga siiski see on olnud paljudele soomlastele ja rootslastele ebamugav tähelepanek," rääkis Raik.