Iraaki suunduva üksuse põhiosa moodustab Scoutspataljoni vähendatud jalaväekompanii ESTCOY-18, millele lisanduvad erioperatsioonide väejuhatuse võitlejad, rahvuslik toetuselement tagalaüksusena ning staabiohvitserid ja -allohvitserid, teatas kaitsevägi.

Riigikogu poolt antud mandaadi alusel liigub esimese rotatsiooniga välja kuni 110 kaitseväelast. Rotatsiooni pikkus on ligikaudu kuus kuud.

"Meie üksuste osalemine välisoperatsioonidel on andnud tugeva panuse Eesti headesse suhetesse ning koostegutsemisvõimesse liitlastega. Panustamine kogu Euroopat ja läänemaailma puudutavate probleemide lahendamisse näitab Eestit professionaalse ja tõsiseltvõetava liitlase ning usaldusväärse partnerina, kes tuleb ise ja kellele tullakse ohu korral appi," ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. "Liitlased tegid meile üksuste Iraaki saatmise ettepaneku ligi kaks kuud tagasi ning täna oleme olukorras, kus sõdurid lõpetavad väljaõpet ja on valmis välja lendama."

Eesti kaitseväe kontingent asub teenima Põhja-Iraaki Erbili piirkonda, paiknedes koos rahvusvahelise ühendsihtüksusega Erbili õhuväebaasis.

Eesti üksus võtab vastutuse üle Hollandi kompaniilt, mis täitis seni samu ülesandeid. Erbili baas asub linna rahvusvahelise lennujaama külje all ning seal teenib üle 4000 koalitsioonivägede sõduri.

Operatsiooni eesmärgiks on nõustada ja toetada kohalikke julgeolekujõudusid, kuni nad suudavad iseseisvalt alistada terroriristliku islamirühmituse Daesh, luues tingimused edasiseks julgeolekualaseks koostööks.

Kaitsevägi märkis, et islamiäärmuslus on jätkuvalt ohuks turvalisusele Euroopas ja kogu maailmas: "Terrorismivastane võitlus on üks prioriteetidest Eesti liitlastele Ameerika Ühendriikidele, Prantsusmaale ja Ühendkuningriigile. Samuti käsitleb NATO terrorismi Venemaa kõrval ühena kahest suuremast ohust NATO liikmesriikidele."

Ameerika Ühendriikide poolt juhitud operatsioonil Inherent Resolve (OIR) osalemisega annab Eesti panuse võitluses terrorismi ja teiste julgeolekuohtude vastu, mis puudutavad nii Euroopat, NATO liikmesriike kui Eestit ennast, kinnitades sellega valmisolekut panustada koos oma liitlastega julgeoleku tagamisse just seal, kus julgeolekuohud asuvad, toetades omakorda Eesti julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamist, lisas kaitsevägi.

Eesti otsustas liituda Ameerika Ühendriikide juhitava sõjalise koalitsiooniga Iraagis operatsiooni Inherent Resolve (OIR) raames juba 2016. aastal, kuid senine mandaat võimaldas kuni viie kaitseväelase lähetamist ühendsihtüksuse staapi.

Varasemalt on Eesti osalenud Iraagis operatsioonidel Iraqi Freedom (OIF) aastatel 2003-2009 ja NATO Mission Iraq aastatel 2005-2011 ja alates 2018. aastast tänaseni.

Eesti kaitseväelased on osalenud erinevatel välisoperatsioonidel ligi 20 aastat.