Parlament võttis kolmapäeval vastu riigikaitseteenistuse seaduseelnõu. Poolt hääletas 68 saadikut, vastu oli 11 saadikut.

Läti hakkab alates 1. juulist kutsuma vähemalt 18-aastaseid noori 11 kuu pikkusele sõjalisele väljaõppele. Riik hakkab pakkuma ka alternatiivteenistust. 

Otsus on Läti jaoks ajalooline, sest Ukraina sõja tõttu muutunud julgeolekuolukord tingis vajaduse kaasata kutselise armee ja Maakaitse kõrval riigi kaitsesse rohkem väljaõppe saanud inimesi.

"Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse elame uues geopoliitilises reaalsuses ja julgeolekuolukorras. Ajateenistuse juurutamine on Läti vastus uuele julgeolekuolukorrale meie regioonis," ütles kaitseminister Inara Murniece. 

11-kuulist kaitseteenistust on võimalik läbida kaitsejõudude või Maakaitse üksustes. Arvesse läheb ka pikem teenimine ja õppustel osalemine Maakaitses või kõrgkoolilõpetajaile mõeldud reservväelaste programm.

Palju väitlusi tekitas välismaal elavate Läti kodanike teema. Otsustati, et neid, kel on välisriigis sissekirjutus, ei kutsuta teenistusse enne 2028.aastat.

Kaitsejõudude komandör Leonids Kalninš kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et igal aastal kutsutakse teenistusse nii palju mehi, kui vaja. Kõiki, kes sünniaasta poolest kuuluvad õppustele minejate hulka, korraga teenistusse ei kutsuta.

Eesti ajateenistuse mudelit lätlased üle ei võtnud ja seimi julgeoleku-, siseasjade ja korruptsioonitõrje komisjoni juhi Raimonds Bergmanise sõnul on ühiseid jooni pigem Rootsiga.  

Läti loobus kohustuslikust ajateenistusest 2007. aastal, kuid 2022. aastal alustas Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas. Läti tahab nüüd riigikaitset tugevdada.