FT: Euroopa Komisjon teeb ettepaneku anda Ukrainale 45 miljardit laenu

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku võtta Euroopa Liidu ühise eelarve tagatisel 45 miljardi euro suurune laen, et toetada sellega Ukrainat, millel on alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest saabumas Vene jätkuvate õhurünnakute tõttu kõige raskem talv. Uue laenu võtmine võib hakata mõjutama kokkuleppe saavutamist EL-i uue pikaasjalise eelarve (MFF) vastuvõtmiseks.
Ukraina järgmise aasta rahastamispuudujäägiks hinnatakse 70 miljardit eurot. Euroopa Komisjoni eesmärk on katta sellest summast kaks kolmandikku ning samal ajal kutsuda teisi lääneriike üles oma toetust suurendama, märkis plaanist teatanud väljaanne Financial Times (FT) esmaspäeval.
Nelja plaaniga kursis oleva allika sõnul teeb Euroopa Komisjon ettepaneku laenata vajalik raha Euroopa Liidu eelarve tagatisel. Ettepanek esitatakse liikmesriikidele kolmapäeval.
Rahastamismehhanism oleks samasugune nagu eelmisel aastal kasutatud lahendus, millega tagati Ukrainale antud olemasolev 90 miljardi euro suurune laen.
See raha pidi katma Ukraina rahastamisvajadused käesoleval ja järgmisel aastal. Venemaa rünnakute põhjustatud purustuste ulatuse suurenemine on aga Ukraina rahastamispuudujääki kasvatanud. Kolm liikmesriiki – Tšehhi, Slovakkia ja Ungari – olid saanud erandi, mille kohaselt ei pea nad kandma 90 miljardi euro suuruse laenuga seotud intressikulusid.
Uus, ligikaudu 45 miljardi euro suurune laen vajaks kõigi 27 EL-i riigi heakskiitu. Need kolm riiki ning ka Bulgaaria on aga juba teatanud, et ei kavatse tulevikus Ukraina rahastamises osaleda.
Nende riikide seisukoht ajendas Saksamaa kantslerit Friedrich Merzi eelmisel nädalal ähvardama, et Saksamaa ei toeta EL-i järgmist, aastate 2028–2034 ühist eelarvet (MFF), kui kõik liikmesriigid ei osale Ukraina rahastamises järgmisel aastal ja edaspidi.
Saksamaa on suurim netomaksja EL-i eelarvesse ning Euroopa suurim kahepoolne doonor Ukrainale. Kõik neli riiki, kes nõuavad Ukraina rahastamises osalemisest vabastamist, on ise EL-i eelarvest rohkem raha saajad, kui nad sinna sisse maksavad.
Kolme olukorraga kursis oleva allika sõnul on Merzi ähvarduse järel muutunud omavahel seotuks kaks otsust: Ukraina rahastamine ja EL-i ühise eelarve vastuvõtmine. Euroopa Liidu juhid arutavad mõlemat küsimust 26.–27. novembril Brüsselis toimuval tippkohtumisel, eesmärgiga jõuda otsusteni aasta lõpuks.
Kahe teema sidumine on allikate sõnul viis, kuidas tagada Ukraina rahastamine nii, et seda ei saaks tulevikus enam vetodega blokeerida. ELi rahastusest sõltuvad riigid oleksid sunnitud valima, kas toetada Kiievit või riskida eelarvevahenditest ilmajäämisega.
"See tõstab panuseid, kuid tähendab ka seda, et neid otsuseid ei ole enam võimalik paralleelselt vastu võtta. Tegemist on ühe suure kokkuleppega," ütles üks allikatest.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja keeldus kommentaaridest.
Brüssel ja Berliin kardavad, et Ukrainale tulevikus rahalise toetuse tagamine muutub üha keerulisemaks, sest mitmes liikmesriigis, sealhulgas Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ja Poolas, seisavad ees valimised.
Prantsusmaa parempopulistide liider Marine Le Pen, kes juhib arvamusküsitlusi enne riigi aprillis toimuvaid presidendivalimisi, on juba teatanud, et kui ta praeguse presidendi Emmanuel Macroni asemel võimule saaks, lõpetaks ta Ukraina toetamise.
Samas hoiatavad mõned, et selline surve avaldamise taktika võib anda vastupidise tulemuse, kui riigid tunnevad, et neid püütakse väljapressimisega sundida.
Financial Timesi nähtud kirjas teatas Tšehhi peaminister Andrej Babiš Euroopa Ülemkogu eesistujale António Costale, et Ukraina tulevase rahastamise kokkuleppest ei saa teha järgmise [ELi eelarve] vastuvõtmise eeltingimust.
"Euroopa Liit peab säilitama võime määratleda ja rahastada oma pikaajalist poliitikat ja prioriteete sõltumata sellest, kuidas olukord areneb," lisas Babiš.
Muret on väljendanud ka mõned Ukrainat toetavad riigid, näiteks Iirimaa.
"Mõned riigid seovad selle nüüd [ELi eelarve] läbirääkimistega. See tekitab minus mõningaid kahtlusi, ehkki ma mõistan selle põhjuseid, sest mõned riigid on andnud väga märkimisväärse panuse," ütles Iirimaa peaminister Micheál Martin eelmisel nädalal toimunud ELi juhtide tippkohtumisel.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Financial Times









