Koalitsioonileppe haridusosa algab lausega - viime 2027. aastaks kogu Eesti alushariduse eestikeelseks, kus lapsed käivad ühises lasteaias, sõltumata nende kodusest keelest. See lause jätab mulje nagu lükkuks eestikeelsele haridusele üleminek kolme aasta võrra edasi, sest kehtiva seaduse kohaselt peaksid lasteaiad olema eestikeelsed juba järgmisest ehk 2024. aastast.

"Kui me täna loeme koalitsioonilepingut, siis seal on sees alushariduses aasta 2027 ja see on viga, sest kindlasti osapooled niimoodi kokku ei leppinud," ütles endine haridusminister Liina Kersna (Reformierakond).

Kersna sõnul lepiti haridusteemalistel aruteludel esimese asjana kokku, et ei hakata muutma seadusega paika pandud tähtaegu. Teine segadust tekitav punkt koalitsioonileppes ütleb, et 2024. aastast tagatakse muukeelsetele lastele eestikeelne või siis keelekümblusõpe. Samas otsustas eelmine valitsus, et keelekümblusklassid eestikeelsele õppele üle minnes enam ei jätka.

"Seal on natukene segadus terminitega, sest keelekümblus tähendab nii koolimudelit, kus osaliselt on õpe eesti keeles ja osaliselt vene keeles kui ka õppemetoodikat. Ehk eesti keeles õpetamise metoodika on ka keelekümblusmetoodika," sõnas tulevane haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200).

Kallase kinnitusel keelekümblusklassid vene koolides kaovad ära, kuna õpe läheb eestikeelseks, aga keelekümblusmetoodika jääb jätkuvalt kasutusele. Tulevase haridusministri sõnul on leppesse kirja pandud piirkondlike erisuste loomine eestikeelsele õppele üleminekul vajalik, sest keelekümbluskoolid on võimelised märksa kiiremini eestikeelsele õppele üle minema kui venekeelsed koolid.

"Need puhtalt venekeelse õppega koole on ka erinevaid, on neid koole, mis on nii väikesed, mida on mõistlik teatud omavalitsustes eesti kooliga kokku panna. Ma toon siin näite Kiviõli või me räägime Valgast," ütles Kallas.

Ida-Virumaa koolidele on tema sõnul vaja leida eraldi metoodika, sest seal kõrval eestikeelne keskkond puudub. Eestikeelsele õppele ülemineku kava venekeelsele koolile jääb haridusministeeriumi teha. Vene lastele lubatakse koalitsioonileppes luua oma kultuuri ja emakeele õppimise võimalus.

"Meil on üsna märkimisväärne hulk venekeelsete perede lapsi eestikeelsetes koolides, kes õpivad eestikeelses õppes. Meil on tekkinud olukord, kus nad peavad alates kuuendast klassist õppima vene keelt võõrkeelena, mis on nende jaoks sisuliselt ajaraisk," sõnas Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. "Nemad võiksid olla siis vabastatud vene keele kui võõrkeele õppimisest ja selle asemel kasutada neid tunde sisukamalt, selleks et õppida vene keelt emakeelena," lisas ta.