Kaheksast Ida-Virumaa omavalitsusest on riigikoole viies. Kuuenda omavalitsusena tutvustas kolmapäevasel kohtumisel haridusministriga oma ettepanekut munitsipaalkoolide riigistamise kohta Alutaguse vald, kus on kaks põhikooli ja üks põhikool-gümnaasium.

"Meie põhikartus seisneb selles, et ministeerium pakub teistes omavalitsustes riigikoolides paremaid tingimusi, nii õppetingimusi õpilastele kui ka palgatingimusi õpetajatele, ja meie eestikeelsed koolid võivad Ida-Virumaal välja surra. Käitumine peaks ministeeriumi poolt olema kõikidele võrdne," ütles Alutaguse vallavolikogu esimees Marek Kullamägi.

Haridusministri Kristina Kallase arvates on eestikeelsele õppele ülemineku käigus vaja Ida-Virumaal põhikoole riigistada valdavalt venekeelsetes omavalitsustes. Erand on tehtud Lüganuse põhikoolile.

"Need eestikeelse õppekeelega koolid, mis asuvad valdavalt venekeelses keskkonnas ja mida ohustab kvaliteetse eestikeelse õppe ära jäämine ning venekeelse õppe sisse toomine, nende koolide riigistamine on õigustatud eestikeelsele õppele üleminekul. Alutaguse puhul pole siiski tegu venekeelses keskkonnas olevate koolidega," rääkis Kallas.

Iisaku gümnaasiumi hoolekogu esimees Annely Oone on seisukohal, et riigigümnaasiumid peaks Ida-Virumaal olema lisaks linnadele ka maakohtades.

"Meil on vaja ka maapiirkonda elujõulisust – just selle pärast oleks vaja. Iga astme kaotamine tähendab seda, et sellega väheneb ka elanikkond. Rahaline kokkuhoid oleks lühiajaline, sest lõpuks muutub ka majanduskeskkond, kuna inimesi on vähem," ütles Oone.

Minister ei näe vajadust Ida-Virumaale seitsmenda riigigümnaasiumi rajamiseks. Seda enam, et Iisaku gümnaasiumis läheb praeguse seisuga 10. klassi vaid kaks õpilast.

"Ida-Virumaal gümnaasiumikohtade puudust meil ei ole ning seda näitab ka see, et Iisaku gümnaasiumisse sisse astumine on aastatega ahtakeseks muutunud," ütles Kallas.

Eeloleval õppeaastal hakkab Alutaguse valla kolmes koolis õppima 407 õpilast, neist 44 läheb esimesse klassi.