Aasa sõnul on tööandjate ja ametiühingute kokkuleppega tõstetud viimastel aastatel proovitud tõsta alampalka keskmisest palgast kiiremini. "Kui on prognoositud kaheksa protsenti aastas, siis oleme tõstnud 11–12 protsenti alampalka, et palgavahed väga suureks ei käriseks. See on euroopaliku tava kohaselt tööturu osapoolte ehk tööandjate ja ametiühingute kokkulepe, millesse riik ei ole varasemalt sekkunud," rääkis ta.

Alampalga saajaid on Eestis paarkümmend tuhat, töötajaid kokku ligikaudu 650 000. "See on pisikene hulk. Aga samas alampalga tõus mõjutab neid alumisi palgaastmeid veel. Mõju palkadele ja majanduskeskkonnale on päris tugev ja ka riigi enda teatud kulud, toetused, teenuste hinnad, tasud on seotud alampalga tõusuga. Nii et tal on natuke laiem mõju kui paarikümne tuhande inimese sissetulek," ütles ta.

Alampalga liiga kiire tõstmise puhul on risk ümbrikupalkade ja tööpuuduse kasv, märkis Aas. "Oleme siin eelkõige mures Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti pärast, kus keskmine palgatase on Tallinnast ja Harjumaast oluliselt madalam ja ka väga kõrge miinimumpalga maksmine võib ettevõtjatele ja tööandjatele suuri raskusi valmistada," ütles Aas.

"Selle pärast ka läbirääkimistel loomulikult on tavaliselt nii, et tööandjad pakuvad madalamat numbrit ja ametiühingud nõuavad kõrgemat numbrit ja käib tihe argumenteerimine ja kemplus kokkuleppe nimel. Mõlemad osapooled peavad oma riskidele ja huvidele mõtlema," ütles Aas.

Aas märkis, et seni ei ole poliitikud kokkuleppesse sekkunud ja peab praegust olukorda halvaks praktikaks.

"Küsimus on tempos ja mis majanduses samal ajal toimub. Kui majanduses oleks head ajad, palgad ja ettevõtete käibed kasvaksid, oleks võimalik eksportturgudel kasumeid teenida – siis ta võib-olla polekski nii keeruline. Praegu majanduses väga head ajad ei ole, viimased kvartalid olid languses," rääkis Aas. "Peab seda konteksti tajuma. Kui üritaksime paari aastaga imet teha, siis tulemus võib olla vastupidine ja teeme Eesti majandusele ja tööhõivele halba."

Aasa sõnul peaks alampalga kasv siiski tulema kiirem, kui ta on viimastel aastatel olnud. "Oleme aktsepteerinud, et Euroopa Liidus ja nüüd ka Eestis on valitsus seadnud eesmärgi, et peame 60 protsendini mediaanist alampalgaga jõudma," rääkis ta.

Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets on öelnud, et kui tööandjad, ametiühingud ja riik kokkuleppele ei jõua, saab alampalka tõsta ka valitsus.

Aas ütles, et valitsusel on õiguslikult võimalik seda teha, kuid ta ei pea seda euroopalikuks tavaks. "Eks ka praegu nende läbirääkimiste käigus pandi meid fakti ette, et kui te ei ürita kokku leppida, paneme selle jõuga seadusesse ja seal need tähtajad ja tõusunumbrid olid veel ulmelisemad, kui praegu räägime. Selles mõttes relv oli kuklas, kui pidime aktsepteerima seda poliitilist reaalsust, mis praegu tekkinud on."

"Ma tean, et Eesti 200 ja Reformierakond ka ei sooviks seaduses jõuga neid tähtpäevi ja numbreid paika panna, ka sotsiaaldemokraatide enda sees on mõjukaid ja vanu ametiühingutegelasi, kes ei toeta sellist lähenemist," ütles Aas.