"See on meie mõlema arusaamine, et praegu lepime kokku üldise raamistiku, üldised põhimõtted, metoodika ja juba selle alusel siis sügisel, enne riigieelarve lukku löömist läheb ka ametiühingutega see konkreetne number lukku," ütles Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas reedel ERR-ile. Tema sõnu kinnitas ka Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel.

Aasa sõnul sooviks tööandjad, et soovitud eesmärgini liikumine oleks võimalikult sujuv, käiks astmete kaupa: "Et kui tänavu on alampalk orienteeruvalt 39 protsenti keskmisest palgast ja eesmärk on jõuda nelja aastaga 50 protsendini, siis peaks see vahe iga aasta umbes kahe ja poole protsendi võrra vähendama. Ja siis juba sõltub, et mis on keskmise palgakasv ja kui paljus peab alampalk selle võrra rohkem kasvama."

Ta tõi näiteks, et kui sügisel tuleb majandusprognoos, mille kohaselt keskmine palk kasvab järgmine aasta viis protsenti, siis tuleb alampalka tõsta seitse ja pool protsenti.

"Siis on võimalik enam-vähem ette prognoosida palgakasvu ja tööandjatel ette kohaneda. Ka metoodika peame omavahel kokku leppima, et mis näitlejaid me vaatame ja milliseid protsente me tahame saavutada. Aga tundub, et seal meil väga suurt konfliktikohta ametiühingutega ei ole," rääkis Aas.

Kas mediaan või keskmine?

Toomel ütles kolmapäeval peetud esimese kõnelustevooru kohta, et tööandjad esitasid idee lähtuda alampalga tõstmisel keskmisest palgast, mitte mediaanpalgast (mediaanpalk on palk, millest suuremaid ja väiksemaid palku on ühepalju. Eesti mediaanpalk on aritmeetilisest keskmisest madalam - toim.) ja see pani ametiühingud mõtlema.

"See on nüüd meie vaates arutelu koht, et kas nii nagu Euroopa Liidu direktiiv ette näeb oma soovituses, et miinimumpalk võiks olla vähemalt kas 60 protsenti mediaanist või 50 protsenti keskmisest palgast. Meie esimesed kiired arvutused näitavad, et ilmselt keskmisest palgast need numbrid tuleksid väiksemad. Aga see on kindlasti meie jaoks arutelu koht," rääkis Toomel.

Kui tööandjate keskliit sooviks alampalga tõstmise eesmärgini jõuda ühesuuruste astmetega, siis ametiühingud sooviks esimesel aastal suhteliselt suuremat palgatõusu, märkis Toomel.

"Meie seisukoht on see, et esimese aasta tõus võiks olla natukene kiirem, natuke järsem kui täpselt proportsionaalne tänaselt tasemelt 39 protsendilt kuni 50 protsendini," rääkis ametiühingujuht.

Küsimus on muude teemade sidumisest alampalgaga

Aas rääkis ka sellest, et tööandjad ootaks üldise raamleppe kokkuleppe juurde tagatisi eriolukordadeks ning ka valitsuse sisendit.

"Me aktsepteerime seda eesmärki, aga meie jaoks on oluline ära kirjeldada ka kaasnevad riskid - kui alampalk tempokalt kasvab, aga majanduses midagi juhtub, näiteks tuleb pikaajaline majanduslangus või hakkab tööpuudus kiirelt kasvama või varimajanduse näitajad muutuvad halvemaks – siis sellisel juhul tuleks tõmmata pidurit ka alampalga kiirele kasvule," rääkis ta. "Ja teine pool, et me tahaks ka teatud seadusandluse muudatusi, mis tööturule inimesi juurde tooks ja üldist palgasurvet natuke leevendaks."

Aas ei soovinud seda täpsustada, kuid tõi märksõnadena välja tööjõuregulatsiooni paindlikkuse ning välismaalaste kaasamise Eesti tööturule. "Meie tahaks näha, et siin toimuks mingi edasiminek ja selge, et selle kokkuleppe juures peavad olema ka riigi esindajad laua taga," ütles ta

Toomel siiski ei soovinud muid teemasid alampalga tõstmisega siduda: "Meie näeme, et need peaks pigem olema ikkagi eraldi. Panna välismaalaste riiki lubamine ühte potti miinimumpalgaga - eks meil ole ka seal igasuguseid soove. Näiteks on meil laual esimeste haiguspäevade hüvitamine, nädalavahetustele langevate riigipühade kompenseerimine töötajatele - neid teemasid, mida arutada, on kindlasti. Meie hoiaks selle miinimumpalgast pigem lahus," rääkis ta.

Küsimusele, kas maikuus jõutakse raamlepe osas kokkuleppele, vastas Toomel jaatavalt: "Ma usun küll jah. Läbirääkimised on olnud kiired ja sisukad. Meil on esimene draft (kava - toim.) olemas, nüüd me peame selle omavahel läbi rääkima. Püüame tempot hoida, et mingit venitamist ei oleks ja me kiiresti kokkuleppele jõuaks."

Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingus seisab: "Kehtestame avalikus sektoris 2027. aastaks alampalgaks 60 protsenti mediaanpalgast. Seame eesmärgiks 2023. aasta mais kolmepoolse hea tahte kokkuleppe sõlmimise ametiühingute ja tööandjatega, et alampalk jõuaks 2027. aastaks 60 protsendini mediaanpalgast ning et alampalk kasvaks keskmisest palgast kiiremini".