Uus Maailm nõuab Tallinnalt USA saatkonnahoone kompensatsiooniks rohealasid
Ümbruskonna elanikel on superministeeriumi hoone taha kerkiva USA saatkonna hoonekompleksiga mitmed mured, mida Tallinn ja saatkond lahendada proovivad: näiteks on kohalikud siiamaani pahased, et rohealaks mõeldud kogukonna jaoks oluline krunt täis ehitatakse ja avalikkusele suletakse.
Uue Maailma elanikud on siiamaani pahased, et Tallinn andis rohealaks planeeritud krundi riigi kaudu USA saatkonna uue hoone ehitamiseks ning Tallinn üritab nüüd olukorda mahendada, rekonstrueerides lähiaastatel Koidu tänava Uude Maailma jääva osa ning luues uusi rohealasid. Samuti tahetakse superministeeriumi ja tulevase saatkonnahoone vahele rajada Virmalise tänava pikendus, kust kaudu saaks kohalikud elanikud Väike-Ameerika tänavalt otse Tuvi parki.
Saatkonnahoone plaanitud ehitus on jõudnud sellesse faasi, et detailplaneeringu lähteülesanded ja eskiis on läbi arutatud ning nüüd algab planeeringu koostamine, millega tegeleb saatkond. Ettepanekuid ja vastuväiteid kohalikelt elanikelt kogunes mitmeid.
Saatkonnast öeldi ERR-ile, et mõned elanike ettepanekud on juba arvesse võetud, näiteks piirkonna kõnniteede parandamine ja naaberkinnistutele tulevikus langevate varjudega seotud probleemide lahendamine.
Uue Maailma selts esitas detailplaneeringu koostamise eel omad vastuväited ning muu hulgas öeldakse pöördumises, et selts "ei toeta detailplaneeringut enne, kui on saavutatud selged kokkulepped, kuidas lastestaadioni läbi kaotatud roheala kompenseeritakse asumi elanikele".
Tallinna abilinnapea Madle Lippus ütles ERR-ile, et Tallinna mured kattuvad piirkonna elanike omadega: asumi rohealad ja kvaliteetsem tänavaruum. Enne kunagise lastestaadioni riigile andmist oli Tallinna nägemus, et seal on roheala ja piirkonda teenindavad rekreatsioonialad.
"Suur roheala on eraldi väärtus, ja see läheb hoonestamisele. Nüüd tuleb leida uusi rohealasid, kuhu inimestel oleks minna. Üks oluline suund, mis võtame, on piirkonnas olemasolevate rohealade kvaliteedi parandamine. Teiseks täiendavate rohealade kavandamine, niivõrd-kuivõrd seda on võimalik seal teha," lausus abilinnapea.
Piirkonna suurim roheala, Koidu park, on Lippuse sõnul ülerahvastatud ja linn vaatab praegu piirkonnas ringi, milliseid rohealasid saaks veel avalikku kasutusse võtta.
"Koidu park on ülekoormatud, nii ülekoormatud. Täiendavate rohealade kasutuselevõtt on igal juhul vajalik. Kesklinnas, prognoos näitab, on noori inimesi jätkuvalt palju ja nii jääbki olema. Peame mõtlema, kuidas rohealadel tegevusi neile anda," lausus Lippus.
USA saatkonna pressiatašee Mark Naylor ütles, et neile on laekunud mitmeid ettepanekuid uute avalike haljasalade loomiseks või piirkonna olemasolevate haljasalade parandamiseks. "Jätkame koostööd Tallinna linna ja kohaliku kogukonna esindajatega, et selgitada välja koostöövõimalused selles küsimuses," ütles Naylor.
Linn soovib superministeeriumi ja saatkonna vahele läbipääsu
Linna jaoks on oluline, et saatkond näeks detailplaneeringus ette läbipääsu saatkonna ja superministeeriumi vahelt ehk Virmalise tänava pikenduse, kust pääseks Tuvi parki. Seda soovis ka Uue Maailma selts.
"Kuna rohealana mõeldud ala hoonestatakse, siis tingimus on olnud, et see ei muudaks kohalike elanike liikumisteid liiga keeruliseks. Tuvi park asub Uuele Maailmale ligidal, kuid on halvasti ligipääsetav ja kui oleks Virmalise tänavat võimalik pikendada Väike-Ameerikast Suur-Ameerikani, siis see oluliselt parandaks ligipääsu," lausus Lippus, lisades, et riigile oli takistuseks siseministeeriumi võimalik kolimine superministeeriumi hoonesse, mis oleks muutunud karmimaks sealsed turvanõuded.
Seda hirmu aga enam ei ole, sest valitsus otsustas eelmise aasta lõpus, et siseministeerium superministeeriumi hoonesse siiski ei koli.
Saatkonnast öeldi, et läbirääkimised käivad, takistuseks võivad saada mõned üksikasjad.
"On mõned tehnilised piiranguid, mis võivad mõjutada selle tee rajamist, sealhulgas VIP-sõidukite juurdepääsu ümberkujundamine ministeeriumi hoonele ja teenindusteele. Me jätkame arutelu võimalike kohanduste üle ja selle üle, kas see tee on teostatav," lausus Naylor.
Suur-Ameerika ja Väike-Ameerika ehitatakse tõenäoliselt ümber
Teiseks mureks on tänavaruum ja selle kvaliteedi tõstmiseks korraldatakse Koidu tänava rekonstrueerimiseks arhitektuurikonkurss. Tegu on omamoodi vastutulekuga Uue Maailma seltsile, kes nõudis linnalt vastutasuks suure roheala loobumise eest muu hulgas ka asumisse jääva Koidu tänava osa ümberehitamist.
Plaanid on linnal ka saatkonna ala mõlemale küljele jäävate Suur-Ameerika ja Väike-Ameerika tänavaga.
"See on osa läbirääkimistest (saatkonnaga). Loogiline oleks, et need tänavad tuleks selle protsessiga läbi mõelda. Kindlasti on eriti oluline Väike-Ameerika avaliku ruumi kvaliteedi parendamine, sest seal on roheala vähenemine tunnetuslikult kõige suurem," lausus Lippus.
Suur-Ameerika võimalik ja üsna tõenäoline ümberehitamine võib rohkem aega võtta, sest see sõltub linna plaanidest uute trammiliinidega. Liivala-Suur-Ameerika-Kristiine on üks liine, mida linn kavandab ning selle rajamise aeg sõltub omakorda sellest, millal rajatakse Kristiine ristmiku kanti suur ühistransporditerminal ehk hub, nentis Lippus. "Aga meil on see plaanis, täpne ajakava on lihtsalt veel paika jooksmata," ütles ta.
Ühtki tänavat kinni ehitada, nagu juhtus Kentmanni tänavaga, saatkonnal Uues Maailmas plaanis pole.
"Ei ole saatkonnalt mingit taotlust tänavaruumi kitsendada või liikumist tõkestada. Pigem arutame, kuidas saaks tänavaruumi kvaliteetsemaks. See on ka saatkonna huvi. Küsimus on aga saatkonnahoonet ümbritsevates piiretes, kohalike jaoks on oluline, et tegemist ei oleks nagu vanglaga või tsitadelliga. Kuidas neid piirdeid mitmekesiselt kasutada, et ala linnaruumiga suhtleks. Mulle tundub, et ka selles osas on meil saatkonnaga konstruktiivne dialoog täiesti käimas," lausus Lippus.
Muresid on ümberkaudsete majade elanikel ka insolatsiooni ehk päikesevalguse pääsemisega nende akendesse. Lippuse sõnul näitavad analüüsid, et vajalik tase on tagatud ka peale peahoone valmimist.
Saatkonnahoone võib valmida 2030
Nüüd, mil eskiislahenduse ja lähteülesannete avalik arutelu peetud, hakkab saatkond detailplaneeringut koostama. Millal ehituseks läheb, sõltub planeeringuprotsessi edenemisest, ütles Naylor.
"Praeguses etapis loodame liikuda projekteerimisjärku ja sõlmida ehituslepingu 2026. aasta keskpaigaks. Kui nii läheb, algavad ehitustööd eeldatavasti 2027. aastal ja lõpetatakse 2030. aastal," lausus ta.
Eskiisi järgi kerkib krundile kahe maa-aluse ja kuni üheksa maapealse korrusega peahoone ning seitse väiksemat hoonet, mis asuvad peahoone ümber. Peahoone maksimaalne kõrgus võib olla 45 meetrit.
Esindussissepääs külastajatele ja kõrgetele isikutele on kavandatud Suur-Ameerika tänavast. Teenindava personali sõidukid sisenevad Väike-Ameerika tänavast.
Tallinn algatas detailplaneeringu mullu detsembris. Detailplaneeringu algatamisettepaneku esitas 2021. aasta detsembris Eesti välisministeeriumi volitusel OÜ Esplan. Mullu 22. novembril sõlmisid Tallinna linnaplaneerimise amet, USA ja Esplan halduslepingu detailplaneeringu koostamiseks.
Tallinna linnavolikogu võõrandas 2020. aasta suvel riigile Suur-Ameerika 3/Väike-Ameerika 4 asuva kinnistu. Eesti ja USA sõlmisid toona diplomaatilise ostu-müügi lepingu. Kinnistu väärtuseks hinnati toona kuus miljonit eurot.
Krundi suurus on 14 881 ruutmeetrit ning see asub superministeeriumi hoonekompleksi taga. Väike-Ameerika ja Toom-Kuninga tänava poolt ümbritsevad saatkonda elumajad, kortermajad peaksid kerkima ka Suur-Ameerika ja Tuvi pargi vahel asuvale krundile, mis on praegu kasutusel parklana.