Võrokeste otsus end põlisrahvana määratleda ei muuda riigi vaatest esialgu midagi, sest Eestis käsitletakse põlisrahvana ainult eestlasi. Põlisrahva tunnustuse saamine annaks aga võrokestele autonoomia, mis tähendab, et nende territooriumil ei või midagi teha ilma nende nõusolekuta.

Eesti seadustest ei leia terminit põlisrahvas. See teeb ka keeruliseks kedagi selle nimega tunnustada.

"Üldiselt õigusruumis me käsitleme seda sellisel moel, et põlisrahvana käsitletakse neid rahvaid, keda on diskrimineeritud, kelle maa on okupeeritud ja kellel ei ole võimalus olnud luua enda arendamiseks koole või muid institutsioone. Sellest lähtuvalt meie nägemust mööda võrokate põlisrahvaks kuulutamine siia alla päris ei sobituks," sõnas kultuuriministeeriumi asekantsler Eda Silberg.

Kultuuriministeerium on toetanud Eesti eri piirkondade keelekasutust ja kultuuriruume ning asekantsleri sõnul ei saa üht piirkonda teisele eelistada.

ÜRO Põlisrahvaste alalise foorumi liige olnud Oliver Loode leiab aga, et võrokesed täidavad mitut põlisrahva kriteeriumi.

"Kui lähtuda rahvusvahelistest normidest, siis minu hinnangul on kindlasti argument võrokeste kui põlisrahva tunnustamise poolt. Sest võrokestel on oma keel, on oma identiteet, nad on sellel alal, Vana-Võrumaal elanud väga pikka aega ja neil on just see soov ise end määratleda põlisrahvana, vähemalt siis konkreetselt selle võrokeste kongressi saadikutel," sõnas Loode.

Loode sõnul võiks riik nüüd analüüsida, mida on võita või kaotada põlisrahvaste tunnustamisest. Kultuuriministeeriumi hinnangul võib kaaluda, kas põlisrahva termini peaks seadusesse kirjutama.

"Kui on ettepanek tehtud, tuleb seda arutada ja dialoog erinevate kogukondade vahel on hästi oluline. Ning meie vaates on muidugi hästi oluline ka see, et kogukonnad järjest rohkem on võimsamad, nad on rohkem suutlikumad enda eest seisma ja ka oma huvide eest väljas rohkem olema," ütles Silberg.

Oliver Loode hinnangul oleks vähim, mida riik teha saab, tunnustada võro keelt omaette keelena ning lubada inimestel märkida seda oma emakeeleks.

"Kui Eesti riik oleks varasemalt suhtunud võro keelde tõsisemalt, sealhulgas tunnustanud teda nii vormiliselt kui ka sisuliselt keelena, siis võib-olla seda võrokeste määratlemist põlisrahvana ei oleks sellisel kujul tulnud," ütles Loode.