Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Valdis Dombrovskis ja majandusküsimuste volinik Paolo Gentiloni tutvustasid kolmapäeval ettepanekuid Euroopa Liidu eelarvereeglite muutmiseks, teatas Politico. Stabiilsuse ja kasvu pakti (Stability and Growth Pact) nime all tuntavad reeglid käsitlevad kui palju liikmesriigid võivad kulutada ja kui kiiresti peavad nad oma riigivõla tagasi maksma.

Euroopa Liidu eelarvereeglite algseks eesmärgiks oli tagada, et ükski liikmesriik ei kulutaks üle oma võimete, mis võiks tekitada probleeme kogu ühendusele. Samas on nüüdseks enamus Euroopa Liidu liikmesriike ja eksperte jõudnud järeldusele, et karmid riigivõla vähendamise nõuded on aegunud. Euroopa Liidu võlakriis tõestas lausa hoopis vastupidist – liiga ambitsioonikas riigivõla vähendamise eesmärk võib tekitada rohkem kahju kui head, sest selleks on tarvilik ellu viia karmid kärped, mis omakorda võivad viia majanduslanguseni. See aga ei too ei stabiilsust ega majanduskasvu.

Dombrovskis selgitas Politicole, et sestsaadik kui Euroopa Liidu rahandusreeglid 1990ndatel kokku lepiti, on Euroopa Liidus palju muutunud. Dombrovskise sõnul on vaja läbi viia suured reformid ning on vaja investeerida nii rohe- kui ka digipöördesse ning tagada Euroopa Liidule pikaajalised energiatarned.

Praegu kehtivate eelarvereeglite kohaselt peavad Euroopa Liidu liikmesriigid riigivõlga kärpima maksimaalselt 60 protsendini 1/20 kaupa iga aasta. Vastasel juhul ootab reegleid rikkunud riike karistusmeetmed. Samas on liikmesriikide riigivõlad kasvanud ning võla vähendamise seni nõutud kiirus ei tundu enam realistlik.

Näiteks praegu on Itaalia riigivõlg 140 protsenti SKP-st ning praeguste reeglite kohaselt peaks riik oma võlga vähendama neli protsenti iga aasta. See võib olla võimalik majanduskasvu aastatel kui inflatsioon võla tagasimakseid kergendab, samas suruks see riigi majanduslanguse perioodil karmide kärbete suunda.

Euroopa Liidu liikmesriigid on võlareeglite uuendamises Politico väitel põhimõtteliselt kokku leppinud, kuid liikmesriigid on püüdnud selle detaile enda arusaamade järgi kujundada. Näiteks Saksamaa tahab, et reeglid oleksid pigem karmimad. Dombrovskis lubas, et uued eelarvereeglid on lihtsamad ning neid on kergem järgida. Tulemuseks peaks Dombrovskise sõnul olema tasakaal, mis tagab jätkusuutliku võlataseme ning realistliku rahalise konsolideerimise.

Liikmesriigid saavad võla ja eelarvepuudujäägi vähendamiseks omad suunised

Kolmapäeval esitatud ettepaneku järgi määrab komisjon igale liikmesriigile, millel valitsemissektori eelarvepuudujääk on üle kolme protsendi SKP-st või valitsemissektori võlg ületab 60 protsenti SKP-st riigipõhise tehnilise eelarvekursi.

Sellega soovib komisjon tagada, et võlg väheneks või püsiks usaldusväärsel tasemel ja eelarvepuudujääk väheneks alla kolme protsendi.  

Riigid, mis juba praegu nendele tingimustele vastavad, saavad teavet tagamaks, et nad jääksid alla kontrollväärtuste ka keskpikas perspektiivis.

Selleks et võlatase püsiks jätkusuutlik, kohaldatakse ühtseid kaitsemeetmeid. Eelarvepuudujäägi ja võla kontrollväärtused ehk vastavalt kolm ja 60 protsenti SKP-st jäävad samaks.

Valitsemissektori võla suhe SKP-sse peab kavaga nelja-aastase perioodi lõpus olema väiksem kui selle alguses ja juhul, kui eelarvepuudujaak ületab kolme protsenti, tuleb eelarvet kohandada aastas 0,5 protsenti.